Tuhvlialuste halamised

Eestlane olla on uhke ja hää... kui elad välismaal

2011-11-10T06:26:00.000-08:00

Tuhvlialune on üldiselt rahulik ja malbe ja muidu vaikne olevus, kes pole ammu enam tüüdanud teisi oma heietuste ja virinatega, kuid tsiteerides klassikuid, vahel on olukord, kus lihtsalt ei saa vaiki olla ja nii sai kapist välja tuldud ja tolm blogilt maha pühitud.
Igatahes on viimasel ajal ajakirjanduses lugeda olnud hulgaliselt lugusid, kus inimesed, kes kodumaa tolmu jalgelt löönd ja pikemat rubla ja magusamat leiba teiselepoole piiri läinid, vat need inimesed on sõna võtma hakanud. Ja üldiselt on need ikka tänapäeva rahvasporti arvestades pallid ühte väravasse. Et küll ikka on hea seal väljamaal. Kohe nii hea, et tagasituleku peale ei ole vaja mõeldagi. Samas on lisandunud üks lõik, mida varem ei olnud, ja see, et lisatakse, kui kehvasti ikka Eestis asjad on. Ja tõesti, loed neid mõtteteri, vaatad Kanal 2-st Reporterit, kus räägitakse, et inimesed enam üldse toitu osta ei jaksa, ja tuleb tunne peale, et miski on paganama viltu.
Mina tunnen, et ei ole ikka nii viltu kui paista lastakse. Minu ümber käivad inimesed tööl, käivad poes, söövad, sõidavad autoga ja kõik kulgeb. Jah, eks ikka vahel on raske ja raha ei jätku selleks või teiseks, aga tegelikult kõik toimib. Kasutades eestlase lemmikväljendit, kõik on NORMAALNE. See tähendab seda, et alati saab paremini, aga pole hullu midagi. Ja jälle, kindlasti on neid, kellel on raskem, kellele tundub, et just talle tehakse liiga, aga üldistada nende järgi ei saa.
Priit Pärn avaldas kunagi skandaalse karikatuuri, mis tekitas elevust ja pahandust. Mul on tunne, et sama mentaliteet, nagu sel karikatuuril, on ka paljudel neil, kes lahkunud ja nüüd ärplevad, mõnitavad, irooniseerivad.
Keegi ei keela teil seal olla. Olge. Aga ärge tulge mõnitama. Meil pole siin häda mitte midagi.
Pildiks kasutasin sedasama Priit Pärna karikatuuri.

McDonalds ja nõud

2010-10-08T10:36:00.000-07:00

Mul on lastega kokkulepe: kord kuus käima mäkkärissä ja teeme ühe piigmäki. Kord kuus, ausalt, kuigi, mis siin ikka vabandada. Igatahes oleme sellest kinni pidanud ja pigem just on mõni kuu vahele jäänud kui et tihedamalt saanud on.

Mäkil on komme mingi aja tagant klaase jagada. Ikka et ostad suure eine ja saad klaasi. Me oleme võtnud ka, ikka 3 klaasi korraga. Aja jooksul neid klaase koguneb.
Stop. Koguneb ei ole päris õige. Jah, neid ikka tekib, aga siin on üks omapära, mis neid klaase iseloomustab. See omapära on väga vilets kvaliteet. Mis on ka arusaadav, sest need antakse ju pealekauba, seega tuleb need toota odavalt. Odavad asjad aga teadagi on väga viletsad.

Asi päädis sellega, et üks selline klaas lagunes mul pestes käes, verd oli palju ja vandumist ka. Teised klaasid on hävinenud vähemveriselt, kuid üle mõne kuu nad vastu ei pea.

Kallis McDonalds! Lõpeta selle jama jagamine. Vähe sellest, et me saame kalori ja E-pomme, vähemalt käed võiks terveks jääda.

Lahkudes võta kaasa oma asjad

2010-09-26T07:59:00.000-07:00

Ei, seekord ei mõtle ma seda elukaaslasest lahkumist, vaid seda, mis seotud töökoha vahetusega. Ikka juhtub, et mõõt saab täis või silmapiiril tundub sinisem taevas olevat, kuigi hoiatan tunnelite eest, sest see valgus, mis teises otsas paistab, ei pruugi olla tunneli teine ots, vaid teie poole kihutav kiirrong.
10 japeale aastat töötasin ma ühes kohas, kuigi vahel tuli kolida. See ei muuda tegelikult lõpptulemust, sest nüüd on see 10 ja peale läbi ning ees uue katsumused. Väljakutsed? Ei, kiirabi käib väljakutsetel.

Igatahes tegin laua puhtaks ja korjasin kodinad kokku. Sussid olid juba nädal-paar varem ära surnud, teip hoidis neid koos, seega, prügikasti. Sahtlitest leidsin Moskvaskäigu fotod, aastast 2001, pangakaardi, lõpptähtajaga 11/99 (mitte lugeda 2099), paar pliiatsit tarkvara logoga, mõned kadunuks tunnistatud muusika-CD, lisaks üks arvutihiir, kehtiv Eesti Panga lauakalender ning lõpuks veel kõrvaklapid otse arvuti küljest.

Ja see oligi kõik. Põhimõtteliselt kilekotike, kuigi ma leidsin kamorkast ühe vetsupaberirullide kasti, kuhu oma aarded sisse kühveldasin.

Hakkasin mõtlema, et elu on ikka väga virtuaalseks muutunud. Visiitkaardid on netis, dokumendid netis, pildid netis, lisaks email, samuti netis... Ainukesed paberid, mis sai kaasa võetud, olid omandatud sertifikaatide ja koolituste tunnistused. Kõik. Mitte midagi rohkem.

Teatud mõttes teeb see isegi rõõmu, ma ei ole muutnud töökohta oma teiseks koduks, vaid ta on ikkagi töötegemise ja rahateenimise koht. Ja ma loodan, et suudan seda joont ka edaspidi hoida. Kodu on kodu ja töö on töö. Ja mõistest "kodukontor" on mul ka raske aru saada: kodu on kodu ja kontor on kontor, kuidas saavad need asjad koos olla?

Mulle ei meeldi Firefox

2010-09-16T10:32:00.000-07:00

Tundub, et ma ei ole keskmine eestlane, sest mulle ei meeldi veebilehitseja Firefox. Palun mind mitte hukka mõista, aga ma ei kasuta ka Chrome'i ega Safarit. Mulle meeldib Internet Explorer. Lihtsalt meeldib. Miks, ma ei tea. Nii see on. Ja täpselt sama on Firefox-iga, no ei meeldi ja kõik.

Olen ma imelik?

Nooremaks minna ei saa? Saab küll.

2010-09-13T04:50:00.000-07:00

See ei olnudki nii kaua aega tagasi, kui mu teadvusesse jõudis teadmine ja tekkis üks mõte, mida ma siis mõtlema hakkasin. Et siis aeg on niikaugel, pinsini vaid 20 aastat jäänud. Mis see 20 aastat siis ära ei ole, eks.
Natuke peale seda õndsat äratundmist aga toimusid sündmused, mille tulemusena mul nüüd 21 aastat pinisni on. Mis ma ikka oskan öelda. Ega siin saa muud seletust olla, kui et ma olen tagurpidi elama hakand ja korraks nooremaks muutund.

Ühesõnaga, 2 aastat noorem nagu nipsti.

Aga ega ma ei kurda. 19 või 21 aastat, seal ei olegi väga palju vahet. Veel. Küllap see vahe võib tekkida siis, kui neid va aastaid ühe käe peal lugeda saab. Ja mul on selline karvane tunne, et kui see päev X kätte jõuab minu jaoks, siis kui natukenegi rammu on ja mõistust ning ka neid, kes seda vajavad, siis ei lähe ma mitte mätta peale piipu popsima.

A baba jagaa prooootifff!!!!

2010-08-31T02:00:00.000-07:00

Kõik, kes vähegi blogipuud pidi ringi ronivad, näevad, et üks täiest eraldi tüveke koos miljoni oksaga moodustab keegi härra Rämmel eelkõige Koguja Kroonikateks nimetatud blogiga (loodame, et tegu pole taara kogumisega). Okei, see viimane on väike torge, ma tean küll, mis-kes on Koguja. Aga mitte sellest pole jutt.
Mul on tekkinud üks küsimus ja küsiks seda kasvõi omaette: kas on midagi, mille vastu ülalnimetet härra EI OLE? Pole vist olemas asju, mille vastu ta sõna ei võtaks. Madisson ehk välja arvatud, aga juba vanast ajast on teada, et õndsad on need, kes on vaimust vaesed, ja nende eesotsas härra Madisson ongi.
Seega, härra Rämmel, kas on midagi, mille POOLT te olete?
Ehk parafraseerides üht vene multikat tulebki meelde just pealkirjas toodud hüüatus ühe nõia suust.

Ise oled loll, et kirju saad

2010-05-27T01:21:00.001-07:00

Ühel kaunil kevadisel päeval ilmus mu postkasti kiri kirja järel ühest foorumist. Huvitav oli see, et ma polnud sellest foorumist millalgi midagi kuulnud, aga äkki selgus, et ma tahan kõiki selle foorumi postitusi saada. “Hmm”, mõtlesin ma. No äkki tõesti miski meelemõistuse kadumise hetkel olen end registreerinud, kes teab. Üllatav oli ka see, et postiaadressiks oli mu töömail, mida ma iialgi poleks kasutanud mingi foorumi kontaktmeiliks.

Hea küll, meili all oli tekst, kus kirjas, et vajutades siia lingile saadate meili, mille alusel teid võetakse sellest meilisaajate nimekirjast maha. Mõeldud-tehtud. Saatsin meili. Sain ka vastuse:

Tere, siin on minu emaili koht

We have received your request to unsubscribe from foorum. However, you do not appear to be a member of foorum, so we have taken no further action.

If you have questions related to this or any other Google Group, visit the Help Center at http://www.google.com/support/a/artun.ee/bin/static.py?hl=et&page=groups.cs.

Thanks,

artun.ee admins

Seega, kuna ma ei ole foorumi liige, siis ei saa sind ka sealt maha võtta.

Kas meilid tulevad edasi? Muidugi, kuigi jah, suunasin nad prügikasti.

Igakevadine ropp sõim

2010-05-24T06:02:00.001-07:00

Kui kevad on kätte jõudnud, maa tahkumas ja teed puhtad, siis on paras aeg tuua rõdudelt, keldritest, pööningutelt või voodi alt välja truu sõber ja seltsimees soojaperioodil: jalgratas.

Niisiis ajad selle va sõiduki välja, istud sadulasse ja teed esimesed ringid. Vahva. Ahjaa, ärge unustage kumme täis pumpamast ning natukenegi kui kannatab, siis viia ratas hooldusesse.

Ainult üks asi selle värgi juures on, mis elamise tiba keeruliseks teeb ja see on siis, kui istud peale esmast sõitu järgnevatel päevadel sadulasse. Ehk siis oie: OI, PERSE!!!

Tatšskriiniga telefon pakub mitmeid rõõme

2010-05-21T06:35:00.001-07:00

Minu omanduses on üks vahva telefon, Nokia 5800 XpressMusic. Okei, see musa-osa, las see olla. Aga sellel telefonil on selline lahe asi nagu GPS ja navigeerimine ja stuff. Kasutan seda ikka ka ja seetõttu “avaekraanil” on toodud otselink sinna rakendusse.

Aga selle puuteekraanil on ka teatud probleeme ja üks on see, et taskus olles kipub see va klahvilukk pealt ära minema ja siis miskid asjad taskus muudkui tatšivad ekraani, tuues kaasa paraja kaose sinu telefonis.

Teinekord aga võib selline isetegevus tuua kaasa põnevaid olukordi. Näiteks täna, liikudes jalgsi kõnniteel ja jõudes ristmikule, teatati mulle taskust sulaselges eesti keeles: keerake paremale ja seejärel vasakule. Ehmatas ära küll, kusjuures selline suund mul oli ka. Aga eks ma olin nihverdanud jälle navigeerimise peale ja kuidagi ka koju suundumise peale pannud. Juhtub peenemaski perekonnas.

Ajaleht koju mai ääss

2010-04-12T23:07:00.000-07:00

Ma olen tiba vanamoeline, teatud asjades. Näiteks mulle meeldib hommikuti enne tööleminekut kohvi juua ja sinna kõrvale värsket lehte lugeda.

Olen juba aastaid olnud Päevalehe tellija, otsekorraldus ja stuff. Loen teda, sirvin, vaatan pilte, no nagu ikka. Vahel ei jõua muidugi lugeda ka, ikka juhtub. Aga siis on see mu vaba tahe.

Nüüd aga on miski jama lahti. Juba teist nädalat ei saa ma lehte hommikuti lugeda, sest leht toimetatakse mu postkasti kolmveerand üheksa paiku ja hiljemalt selleks ajaks olen ma läinud.

Seega, tahan ma või ei taha, aga Päevalehe tellimine on kaotanud selle mõtte, selle iva, miks ma teda tellin. See hommik ja kohv ja stuff. Muidugi võiks uurida, miks selline muutus on meie kandis toimunud ja kindlasti on ka postiljon inimene. Jajaa, kõik õige, aga ma lihtsalt ei viitsi selliste asjadega tegelda.

Kui see nüüd kohe ei lõpe, siis on Päevaleht kaotanud ühe pikaajalise tellija.

Madin läpakaga vol 2 ehk aftermath ehk "krt jällegi seesama sara"

2010-03-16T05:30:00.000-07:00

Kui läpakas peeti läks ja tagasi antud sai, siis lootsin, et kõik, nüüd peaks asi vinksvonks olema ja elu läheb edasi.
Eksisin. Sest logides sisse Elioni iseteenindusse selgus, et mul ikkagi on veel kehtiv järelmaks selle õnnetu aparaadi peale. Probleem on selles, et möödunud oli 2 nädalat ja uus arveldusperiood peale tulnud. Seega oli üles läinud uus arve, kus koos muu mudruga ka see läpakas kenasti maksmiseks üleval oli.
Ei hakka siin pikalt seletama, aga igatahes helistasin numbile 165 (muideks, proovige tatšskriiniga helistada sellele numbrile, alguses on päris nipu). Esimesel korral selgus, et puuduvad igasugused andmed selle kohta, et mul see leping lõppema peaks, kolmandal korral öeldi, et vastuse mu probleemile saab esmaspäeval, sest inimene, kes sellega tegeleb, on kuskil ära.
Unustasin esmaspäeval helistada. Õhtul avastasin üllatuseks, et mul ongi jäänud üks järelmaks. Muidugi oli kuuarve maha arvestatud, kuigi arvuti osa sain sealt tagasi, samas intressid maksin ikka.
Naljakas oli ka teade, et mul on arve maksmta. See jäi täiesti arusaamatuks: mina olen võlgu Elionile 1600, nemad mulle 5500, kuidas nüüd siis mina neile võlgu olen? No ma arvan, et eks see üks tarkvara viga ole, aga see on hoopis teisest ooperist.
Miks vihje eesti filmiklassikale? Sest juba teist ringi tuli Elioniga suhelda ja mitte eriti meeldivatel teemadel. Parim oli see, kui teenindaja vabandas asja sellega, et vaadake, Elion on suuuur asutus ja seal võtavadki asjad kauem aega. Tore küll, aga need paarsada krooni, mis ma kahe kuu jooksul aparaadi mitteomamise eest intresse maksin, need on küll vastu taevast.
Ma ei loobu Elioni teenustest, digi-tv ja internet jäävad. Aga selge on see, et järelmaksude ja muidu kaupade ostmisega olen ma ettevaatlikum.

Madin läpakaga ehk klient saab igal juhul vasta püksa

2010-03-01T00:44:00.000-08:00

See oli umbes aasta tagasi, kui ma Elioni ööpoe kampaania korras endale suure ja uhke läpaka muretsesin. 17" ekraan, 500 giga ketast ja nii edasi. Igatahes vägev pill. Maksis ka korralikult, sestap sai kasutatud seda, et mind "oma töötajaks" loeti ning suhtkoht soodsalt järelmaksu sai kasutada.
Tegu oli HP arvutiga, vidinaid oli igasuguseid, näituseks sõrmejäljelugeja, HDMI väljund ja muud vahvad asjad. Paraku selle aasta alguses algas miski kalamine. Sinine ekraan ja stuff. Uurimisel selgus, et videokaardi untsuminekul hakkavad just sellised teated sinisele ekraanile ilmuma, seega tee Elioni. Ei hakanud kogu mudru kopeerima ka, seda oma 300 giga, pealegi olid kõvakettad ju korras, eksole.
Kui möödunud oli 5 nädalat, hakkas olukord kitsaks minema, sest igasugu tööasjad ju seal masinas, dokumendid ka. Helistasin ja uurisin, nädala pärast öeldi: teie masinat ei saagi parandada, see ostetakse tagasi.
Siin see jama hakkaski. Esmalt, kuna masin oli järelmaksus, siis kuulus ta ju Elionile. Tagasiost tähendab seda, et makstakse tagasi põhiosa, intressid jäävad Elionile. Minu "case" korral siis 2200 krooni intresse, mis Elion ikkagi sai.
Teine mure: andmed. Esimene pakkumine oli, et sellid teevad mu andmetest koopia, aga kuna see tehakse DVD-de peale, siis peaks ma maksma 4000 krooni. "Wtf", möirgasin ma torusse. Teine pakkumine oli, et ok, 2500 krooni ja nad teevad 320 gigasele kettale koopia. "Wtf" teist korda. Niigi häving, nüüd veel see ka.
Igatahes ostsin välise, 1 terase ketta (1390 krooni), kooserdasin sinna teenindusse ja peale visiitkaardi andmist sain õhtuni oma vana masina endale. Nimelt oli tal siiski alles "feature", mis võimaldas Safe režiimis masin üles saada. Selekteerisin omal valikul andmeid ka ja kopeerisin kogu vajaliku info ümber.

Niisiis, kuna seekord tuli arvuti kohe välja osta, peab ütlema, et see videokaarti-jama läks maksma 1390 + 13900 uus arvuti -5000 krooni Elionist. Omajagu, ma ütleks, selliseid ootamatuid kulusid.

Kodurahu huvides ostsin uueks arvutiks Dell-i (vat seda mul polegi veel olnud).

Mis ma kaotasin lisaks rahale? Uuel arvutil ei ole HDMI-d, sõrmejäljelugejat ega 17 tollist ekraani. Mis ma võitsin? Kiire kettaga masin, töötegemiseks palju parem matt ekraan ja ka see, et uus masin ei lähe enam kuumaks nagu seda HP suvatses teha.

Loo moraal: kui teil on õigus, ei tähenda see veel seda, et te kuludest pääsete. Maksate nagu milenkid. Ja teha pole midagi, sest elu peab edasi elama ja kõigil on oma seisukohast õigus. Igatahes, hea et niigi läits, vähemalt sain oma virtuaalse kraami kätte.

P.S. Tagasiostmisel jäi ju kogu mu kraam sinna kõvakettale. Kuna ma sain masina enda kätte, siis tegin hävitustööd ka ketta sisus. Pole vaja seda maailma peale saata, eksole

Arvamusliidri sünd

2009-03-12T07:38:00.000-07:00

Mida on vaja arvamusliidri sünniks? Tegelikult natuke pealehakkamist ja rohkem ei midagi. Targem oleks minna mingisse realiitisse ja siis on arvamusliidriks saamine ülilihtne. Teiseks tuleb leida teema, mida arvad hästi teadvat. Eriti sobib vastassugupool, eriti tore oleks, kui see vastaspool oleks meessugu. Ja eriti hea oleks, kui sellest grupist kiskuda välja alalõik, kellele käib ette liide "eesti". Ja siis lajatada nii, et vastaspool oleks maoli maas.

Tere tulemast arvamusliidrite hulka, Kadi Piller. Me ühiskond ja meedia vajavad sind ja su tarku teadmisi. Ilma nendeta oleks me nii vaesed ja õnnetud. Sest eesti naine vajab pidevalt sinusuguseid, et saaks ennast välja elada. Ja teadmist, et just musta meest on eesti naisele vaja (samas, kes siis seda ei tea, eksole).

Pilt Näoraamatust.

Tuhvlialune päkk in pisneks

2009-03-10T05:36:00.000-07:00

Nii karvalised ja sulelised. Märkamatult on möödumas aasta, mil Tuhvlialune vaikseks jäi. Aga eks see oli üks paras vaikus enne tormi, toimus haavade lakkumine ja ridade ümbertõstmine ja muidu ka. Igatahes olen ma siin, teisel ringil te ees, meeldib see teile või mitte.

Mis siis vahepeal juhtund on?

Igasugu asju on juhtunud, nii häid kui mitte nii häid. Poja emme on läind, õnne otsima, tunneb end kui linnuke, kes kohe lendu tõuseb. Õnne talle. Kulli ei soovi, milleks, eksole. M. on tulnud. Loodame, et kauaks. Tööd on tehtud, projekte lõpetatud, raha kulutatud, kirjatsura poolt idioodiks tembeldatud. Igasugu asju on.

Ning lisaks, ärge unustage. Valimised on tulemas. Poliitikute blogid ärkavad üles varjusurmadest, oh rõõmu. Kuidas see Tuhvlialusega seotud on? Aga ei kudagi. Tuhvlialune ei kandideeri ei euroopasse, kovi ega rksse. Lihtsalt valimised on tulemas.

Pilt aga on teemakohane. Ma loodan vähemalt...

Seisak kell 12:25. Iga päev

2008-10-09T02:52:00.001-07:00

Olen Elioni Kodulahenduse õnnelik omanik. Mul on digitelevisioon (mis on mõnus, Ekspressi tellimisest loobusin juba, sest telekava pole enam vaja) ja mul on internet, mille kiirus on piisav, et isegi tööd teha.

Selles suhtes pole midagi öelda. Kuid vahel on vaja ka kodus tööd teha, lisaks on olemas sellised toredad päevad nagu kaks nädalavahetuse päeva (puhkepäeva, jah, aga ikka satun netiavarustesse).

Selles kodusolemisel on aga üks kukalt kratsimaajav nüanss. Selle nimi on “seisak 12:25”. Arusaamatul põhjustel katkeb ühendus Elioniga IGA PÄEV kell 12:25. Katkestus kestab umbes 10 minutit, siis ühendus taastub. Helpdesk, ütlete. Jaa, helpdesk… Olen sinna helistanud, aga keegi ei tea midagi. Kõik parameetrid on normis ja korralistest töödest ei tea ka keski miskit.

Äkki on tegu UFO-dega? Või FSB? Või… Ei tea. Aga häiriv on, sest vahel ma unustan. Unustan, et see paus on tulemas ning tulemuseks on rikutud närvid ja untsus töö.

Tuhvlialune lõpetab

2008-04-10T01:10:00.000-07:00

Ma mõtlesin, et miks inimesed teatavad, et nad enam blogida ei taha või teevad seda teine kord ja muu taoline kamm.
Mina aga lõpetan ka nüüd. Põhjus on selles, et kui sa pole enam tuhvlialune, siis tuhvlialuse blogi pidada ei ole mõtet.
Ja tuhvlialune ei ole ma enam, sest case "eesti mees versus välismaa mees" lõppes minu jaoks kaotusega.

Niiet, pakaa, nagu öeldakse. Ehk õnnestub kunagi jälle tuhvlialuse staatus kätte võidelda.

Automaatkasti ootamatud miinused

2008-02-12T05:41:00.001-08:00

Esmalt tuleb tunnistada, et teatud vanuse saabudes otsustasin, et hakkan sõitma automaatkastiga autoga. Mõeldud-tehtud, lükkasin bemmi müüki ja ostsin Toyota asemele, punase ja automaadiga.

Nüüd on Toyota uuem, automaatkasti opšuun on jäänud. Automaatkast meeldib mulle väga, mugav nagu ma olen. Kuid avastasin, et asjal on ka miinuseid ja täiesti ootamatuid.

Ja asi puudutab mu pükse, mu häid teksapüksa. Nimelt tuleb kasutada automaadi korral vaid üht jalga, meie liiklusskeemi korral paremat (hmm, hakkasin just mõtlema, et millist jalga peavad inglsed kasutama...) ning selgub, et pükste alumine osa kulub ebaühtlaselt. Parema jala püksisääre maapoolne osa on ribadeks (eks ikka pedaalide tallamisest ja sellega sääre jala alla jäämisest), vasak aga jummala terve...

Seega olen nüüd nõutu, no ei tahaks uusi püksa kohe ostma minna, aga üks säär on nüsitud olekus, teine mitte ja seleta siis kõigile, miks su püksid sellised on...

Eurohala ehk kodanikud, minge p***e oma vingumisega

2008-01-29T02:17:00.001-08:00

Ma ei saa aru, miks ei saa inimesed aru, et tegu on lihtsalt ühe telešõuga. Aga ta on, ja nii võiks asja võtta ka. Enamus laulude autoreid olid sellest aru ka saanud ning vastavalt käitunud. Tulemuseks oli selline tore kerge show, mis millekski ei kohusta ja lihtsalt vahelduseks mõnus vaadata-kuulata oli.

Avades aga blogipuu, avastad, et see on täis hala ja nuttu, kui halvad lood sel aastal on, no kohe iseäranis halvad (eelmine aasta olid samad jutud...). Selle peale ütlen mina: MINGE SINNASAMUSESSE, elage ja nautige, AGA ÄRGE HALAGE. Kõik on kõige paremas korras, sest pole ju vahet, kes sinna Serbiasse läheb. Sest ka seal on show, mida "kroonib" hääletus ja kuidas meil seal läinud on, teab igaüks ning ei ole vaja lootagi, et see aasta peaks paremini minema.

Aga tegelikult võiks normaalne talv tulla... kui nüüd viriseda......

Jäme jama tossudega

2007-12-06T01:22:00.000-08:00

Ja juhtus siis selline lugu, et hommikul sai tööle tuldud. Nojah, nagu teised seda ei teeks või ei teeks seda hommikul. Selles osas ma ei erinenud nendest teistest, kelle hulka ka Sina ehk kuulud.

Kuid siiski oli üks erisus, mille poolest ma ma polnud samasugune kui teised. Parkisin auto, panin ta lukku, sammusin üle parkimisplatsi, tervitasin kolleege, sisenesin lifti. Jõudsin kenasti oma töökohakese peale ja hakkasin tosse jalast võtma, et susside vasta need vahetada. Suur oli mu üllatus, kui avastasin, et üks toss oli must, aga teine valge.

Usun, et selles osas erinesin ma enamuses maailma tööle tõttavatest isikutest. Kuigi alles hiljaaegu oli uudis, et Tšiili minister ka erinevat värvi kingadega kuskil oli...

Kursused naistele täiskasvanute koolituskeskuses.

2007-11-16T03:47:00.001-08:00

REGISTREERIMINE LÕPEB: Esmaspäeval, 19. nov, 2007

MÄRKUS: OLENEVALT KURSUSTE KEERUKUSEST JA RASKUSASTMEST ON IGALE KURSUSE LUBATUD AINULT 8 OSALEJAT.

Kursus 1
Kuidas täita klaasi külma õllega - Samm-sammult, koos slaidiesitlusega.
4 nädalat, esmaspäeviti ja kolmapäeviti 19:00-21:00.

Kursus 2
Tualettpaberi rull - Kas see peab tingimata roosa olema?
Ümarlaua diskussioon.
2 nädalat, laupäeviti 12:00-14:00.

Kursus 3
Kas on võimalik urineerida nii, et ei pea käima käimlas iga tunni tagant? – Grupi harjutused!
4 nädalat, laupäeviti 10:00-12:00.

Kursus 4
Baasteadmised "Kuidas koristada - mida võib liigutada ja mida mitte – pildid, seletused, graafikud.
3 nädalat, laupäeviti 14:00.

Kursus 5
Mustad nõud – kas nad võivad olla laual rohkem kui 10 minutit ilma et midagi juhtuks?
Õppevideo!
4 nädalat, teisipäeviti ja neljapäeviti 19:00-21:00

Kursus 6
Identiteedi kriis - kui kaotad kallimale kontrolli iseenda üle .
Tugitelefon ja tugirühmad.
4 nädalat, reedel ja pühapäeval 19:00

Kursus 7
Kuidas leida asju - alusta otsimist õigetest kohtadest, ära keera karjudes ja närvitsedes maja pea peale.
Avatud foorum.
Esmaspäeval 20:00-22:00.

Kursus 8
Tervisekaitse – too Temale poest õlut, see ei ole kahjulik Sinu tervisele!
Joonised ja helisalvestised.
Kolmel õhtul - esmaspäeval, kolmapäeval, reedel 19:00-21:00.

Kursus 9
Tõelised naised tunnistavad vigu, kui nad on eksinud – ülestunnistused reaalsest elust.
Teisipäeviti 18:00, toimumiskoht selgitamisel.

Kursus 10
Kas on geneetiliselt võimalik istuda vaikselt kõrvalistmel, kui Tema üritab keskenduda liiklusele?
Sõidusimulatsioonid.
4 nädalat, laupäeviti 12:00-14:00.

Kursus 11
Õpime elama – erinevused sõbranna abikaasa ja abikaasa vahel.
E-õpe, rollimängud.
Teisipäeviti 19:00, toimumiskoht selgumisel.

Kursus 12
Kuidas olla ideaalne peokaaslane.
Lõdvestusharjutused, meditatsiooni ja hingamistehnika.
4 nädalat, teisipäeviti ja neljapäeviti 19:00-21:00.

Kursus 14
Õlu/õllepudeli avamine – mis see on ja kuidas seda korrektselt teha.
Live esitlus!
Teisipäeviti 18:00, toimumiskoht selgumisel.

Ellujääjatele väljastatakse diplom vastava kursuse lõpetamisel!

Isadepäevast. Või ka mitte

2007-11-12T03:16:00.000-08:00

Ma olen isa. Noh, selles pole midagi erilist. Mulle vähemalt mitte. Helistasin oma isale, mulle helistas mu täiskasvanud tütar. Normaalne.
Poeg on mul kuueaastane. Terane ja tubli poiss, aga isadepäeva sisu pole talle selge ja ei peagi olema. Küll ta jõuab.
Ehk tiba kurvaks teeb, kui poja emme jaoks pole ka sel päeval tähendust. Eiei, ma ei nõuagi, et peaks lilli tooma või muud taolist, aga kasvõi ära võiks märkida, no natukenegi. Kasvõi tiba-tibakenegi. Äkki vajan ka mina vahel tunnustust? Aga samas, äkki ma olen nii vilets isa, et ei väärigi seda...
Ma mõtlen, mis saab siis, kui ma emadepäeval samuti käituks...

George Clooney ei kõlba mu naisele

2007-10-15T02:00:00.001-07:00

Käes on sügis ja ei ole kaugel ka talv ning suurt osa eesti naisi haarab äng ja ahastus: miks ma küll olen sündinud siia põhjamaisesse kliimasse, kus on külm ja paha.

Kuid naistel on selle vastu võimalus leida rohtu. Selleks on kenad, tõmmud, kuumaverelised lõunamaa mehed, no näiteks itaallased. Seal on ka talvel talutav olla ja lumega pole probleeme.

Ja lisaks elab Itaalias George Clooney. Kena tõmmu mees, rikas kui kröösus ja täiesti vaba. Kui mees armastab naist, siis ta ju hoolitseb, et naisel oleks hea. Seega pakkusin naisele välja, et kuule, Itaalias, sooja mere ääres elab George, rikas ja vaba, et mis ta ootab. Aga George ei kõlba mu naisele, sest ta on vana, tervelt 46 aastat vana. Ja 5 aastat vanem kui mina.

No kui ei kõlba, siis ära hädalda, et külm on. Noort itaalia kalurit ma ometi otsida ei oska. Seega lepi minuga. Eksole...

Tööalane unenägu ehk košmaaride etalon

2007-10-11T23:29:00.001-07:00

Täna öösel, tegelikult küll hommikupoole, nägin unes kolleege. Nägin unes ennast. Ja oma töökohta ning kõige tavalisemat töösituatsiooni, mis siiski päris tavaline ei olnud. Aga ma olin häpi, kui mobla teatas, et aeg on ärgata.

Asi oli nagu ikka, mina progesin ja Priidik proges. Tiimitöö oli, tema tegi ühtesid asju ja mina teisi, aga tundus, et üks programm oli (noh, see on juba selline unenäoline asi, eksole, kes tibagi asjast teavad).

Ja ma avastasin, et ta oli protseduuri nimes täpitähti kasutanud. See ei meeldinud mulle üldse ja kukkusin lõugama, sõna otseses mõttes. Ja tema lõugas vastu, et tema tahab nii kribada ja pidagu ma lõuad. Kolleegid hakkasid ka mu peale lõugama ja ma tundsin end lollisti ning halvasti.

Üldiselt ma kolleege unes ei näe. Miks see nüüd nii oli, ma ei tea. Igatahes ma rääkisin töö juures oma unenäost ja murelikult hakati uurima, millal mul puhkus oli...

Tasuta Arvutimaailma tellimus 50 kiiremale Arvutimaailm? Ee...

2007-10-09T05:30:00.001-07:00

Hmm, kui nüüd keski arvab, et järjekordne tasuta Arvutimaailma tahtja, siis ta eksib. Nimelt poleks mul midagi Arvutimaailma vastu, kuid seda reklaamipostitust ma teha ei viitsi.

Sest tegelikult ma ei loe seda ajakirja.

Ja tegelikult ma ei tea, miks ma teda ei loe. Tegelen IT-alal juba kaks aastakümmet, kuid programmeerijana. Ja tarkvara arendaja seisukohast pole seal ajakirjas just eriti palju lugeda. Ah et kirjuta siis ise, ütlete. Õige. Eks sai omal ajal kirjutatud ka, õite mitmeid artikleid (see oli küll enne omanikevahetust, aga see selleks).

Niiet paraku ma ei tunne eriti vajadust selle ajakirja järgi. Justnimelt paraku. Tunnistan, et olen paar korda isegi ostnud, aga olles selle läbi lehitsenud, ongi ta lugemata jäänd.

Võib-olla on viga hoopis minus... või olen liiga vana... või ei suuda mu IQ enam asjast aru saada. Pagan seda teab.

Uus staar on sündinud: Amigo-Kaido

2007-10-02T04:40:00.001-07:00

Delfis- ilmus artikkel: Amigo-Kaido vaikis ülekuulamisel. Amigo-Kaido, mõtlesin. Sooh, oleme saanud uue "staari" Farmi-Gabrieli, Baari-Paavo ja Bussi-Pirjo kõrvale...

Taustaks kõlagu "Mees sa ei tea kui kiiresti ma löön"

Kus see on? OTSI!!!

2007-09-20T00:00:00.001-07:00

Igas tavalises majapidamises on nii, et seal on asjad. Igasugused asjad, küll suured, küll pisikesed, küll rohelised. Igasugused.

Ja need asjad, need peavad kuskil olema. Kappides, sahtlites, riiulitel, voodi all, aknalaual... Kohti on palju, kuhu asju panna.

Ja asjad tuleb kuhugi panna. Et oleks kord majas. Tavaliselt teeb seda su naisuke, kes asjad paigutab talle teadaoleva loogika järgi erinvate riiulite, kappide, sahtlite... misiganes... vahel laiali. Et oles kord.

Ja nüüd tulen mina. Mul on midagi vaja. Mingit asja või nii. Aga ma ei ole neid ju paigutanud, seega ma ei tea, kus see asi olla võib. "Kallis, kus see asi on?". Mis nüüd võiks vastata, ah? Et asi on seal või seal? Ei. Vastata tuleb: "Kas sa tõesti ei tea, kus see asub, kui ei tea, vaata, otsi, taramtaraa-taramtaraa!" Ja mis eriti huvitav, minu pikaajaline praktika mu mitmete elukaaslastega on alati viinud sama dialoogini (või on see monoloog?).

Sellel asjal on tiba hullem tuletis ka. Nimelt, kui naine palub sul mingit asja tuua. Eriti hull, kui sa päris täpselt ei kujuta ette ka, milline see asi välja näeb. "Ole hea, too see asi!" "Kus see on?" "No kuidas sa ei tea, otsi, taramtaraa...."

Nagu oleks raske öelda. Ei pea ju teadma alati, kus kõik asjad asuvad. Tibake abivalmidust oleks abiks ja väldiks asjatuid vaidlusi ning tülisid. Aga nii raske on teistest aru saada...

Õhtulehe boikoteerimisest

2007-09-19T10:22:00.001-07:00

Blogides kõlab üleskutse boikoteerida SL Õhtulehte. Seal olla ilmunud artikkel, mis sisult jõle ja valelik.

Siin on siiski üks konks. Teades, et ülalnimetet väljaanne värvuselt ikka vägagi küpse sügise värvi on, siis artikli sisu uskumine jäägu igaühe enda vastutusele ja terve mõistuse tõlgendada. Sest kollase kirjanduse korral kehtib seadus: kui sa ka ei usu, saad ikka veel poolega petta.

Seega, üleskutsed antud väljaannet boikoteerida ei päde.

Sest normaalne inimene ei loe seda väljaannet.

No neil läheb ikka väga hästi

2007-09-13T12:59:00.000-07:00

Minu autohooldaja on Amserv. Ostsin sealt ka oma viimase auto, Avensise. Midagi pole öelda, väga hea auto on. Remonti vajab vähe ja sõidab kenasti.

Hooldusega on muidugi tiba probleeme. Sest neil läheb hästi. Vägagi hästi. Ja tahtjaid on palju, seega järjekorrad pikad. Aga kui seda tead, siis pole probleemi, tuleb varem helistadas. Enne kui on hilja.

Aga müük on ka hea. Ja läheb hästi. Vägagi hästi. Sest mu Avensise liising liising lõppeb õige pea ja ma arutlesin, et äkki saab neilt võtta uuem ning vana tagasi anda.

Samas, neil läheb väga hästi. Ja nad ei peagi mulle vastama. Mina pean lugema ajakirja Jobu. Milleks mulle uuem auto, eksole?

Raske maandumise algus

2007-09-13T02:30:00.001-07:00

Ühte ma teile ütlen, asi on hull. Jutt sellest, kas tuleb pehme või raske maandumine, see ei maksa enam midagi. Faktid maksavad. Ja esimene fakt on käes: Eesti või kadus kaupluste lettidelt. Nüüd ei ole enam kahtlust: eesti rahva au, mõistus ja südametunnistus nimega taluvõi on kadunud. Kadunud lettidelt, sest koort on vähe ka väljamaal on niiiiii head hinnad.

Igatahes, härrased, pange end valmis. Varsti käib tuhm mütsatus. Raskelt.

Pisikese allmärkusena pean tunnistama, et ma ise taluvõid ei tarbi. S.t. eks ma ikka olen teda tarbinud, aga hommikul on palju mugavam teha võileiba pehme võitaolise ollusega like Rama...

Tahan olla haige

2007-09-11T01:52:00.001-07:00

No tegelikult ma ei taha haige olla. Kes tahaks, äkki on kuskil keegi, aga nemad on teisest ooperist.

Kuid kui see aeg on käes ja haiguse-poiss su sisse on pugenud, siis peaks võtma aega, heitma voodisse ja olema haige. Aga siin see jama algabki.

Sest siis selgub, et sa oled ju mees, pere ülalhoidja ja taksojuht. Ja tuleb ohates endal kargud alla ajada, et vähemalt naine bussi peale sõidutada. Ja laps jääks siis koos sinuga koju, kuna teda ei saa ilma minuta lasteaeda viia ja sealt tuua. Mis tähendab, et ega väga pikali pidevalt olla ei tohi, sest laps tahab süüa ja tahab kalli (mida ta ka saab), aga haige peaga tundub see kuidagi haige.

Ja kui just ei ole surmatõbi, siis lööd masinale hääled sisse ja kupatad tööle, vedades laiali selle mansafti, lähed tööle ja vegeteerid seal x tundi, et õhtul see kamp peale korjata ja koju minna.

Sest kodus olles tuleb võtta haigusleht ja see tähendab väiksemat sissetulekut ja pere elatustase langeb ja võlad tekkivad ja üldse on kole.

Nii nad vara surevadki. Keda kotib.

Liiga palju kära blogtree ümber

2007-09-11T00:05:00.001-07:00

Hei, ärge nüüd üle ka pingutage. Kui ei meeldi, siis ei meeldi, käsku kasutada kellelgi ei ole. Üldiselt midagi hullu ei ole, tiba ehk esimesel päeval oleks tahtnud koodi ja andmebaasi optimiseerimisega tegelda, sõrmed lausa sügelesid (krt, 10 seki oodata, millal postitus avaneb, tiba palju, eks), aga igaühel on õigus oma süsteeme muuta enda arust paremaks. Tihti ka teiste arust.

Igatahes, inimesed püüavad, seega rahu, ainut rahu.

Aga see oma blogi kinnitamine, eks see naljakas ole. Seega, nagu ikka, ka üks kena kood :p LLpjJmeAYG ja loodame, et asi toimib.

Appi, ma ei saa lastest enam jagu!

2007-09-10T11:17:00.000-07:00

Ütlesin oma tütrele (21 a), et tema olemuse määrvad paar olulist detaili:

ta on naisterahvas
ta ei ole vana
ta on oma ema tütar

Ta väljaendas oma rahulolematust, aga ma viisin jutu geenidele. Lause, mis ma vastu sain, väärib tsiteerimist:

tead. olen täitsa kursis, kellelt mul mis geenid on. aga ma arvan, et olen juba
piisavalt kaua elanud küll selleks, et mu geenid ei ole mitte need esimesed,
mida mind tundes märgatakse...mul on seisukohti, mis on arenenud välja täiesti
mu geneetilisest koodist sõltumatuna...ning samuti suudan ma oma geneetilisest
pagasist tingitud iseloomujooni piisavalt kontrollida, kui vaja. niiet!

Mul ei ole selle peale midagi kosta.

Postimees omandas Microsofti

2007-09-07T10:11:00.000-07:00

Kui teie arvutis vidoaken ei avane, soovitame antud lehekülge paar korda
uuendada kuni ilmub videoaken loo lõppu. Tegemist on hiljuti ilmnenud
uue Internet Exploreri veaga, mille loodame lähiajal parandada. Teiste
brauseritega videouudiste vaatamisel probleeme ei ole. Postimees.ee toimetus

Antud lausest võib lugeda välja, et Postimees hakkab fiksima Internet Explorerit. Selleks peaks aga ligi saama selle programmi lähtekoodile, mis on Microsofti oma. Kui Postimees tahab aga seda viga parandada, siis järelikult on ta Microsofti omandanud...

Nõiad ja sensitiivid ja moodne meedia

2007-08-27T00:40:00.001-07:00

TV3 teeb juba reklaami oma sügisesele kavale ja ohhoo! uus saatesari eesti nõidadest. Kanal 2 on juba saatesari "Sensitiivne Eesti", nüüd siis lisandub taoline "saade" ka konkureerivasse kanalisse.

Ma tükk aega mõtlesin, et kas mina olen ainuke, kes sellise jama vastu tagajalgadele tõuseb, aga paistab, et Päevalehes on samuti inimesi, kes minuga taoliselt mõtlevad.

Sensitiivses Eestis möllab miski Anne nimeline ropu suuga mutt, kes enda arvates maailma naba on. Mäletan, et mu siis veel tulevane naisuke, kes millegipärast kippus ka sellistesse asjadesse uskuma (mis omakorda mu ämma teene on), kuskil Mustaka kandis selle Anne juures käis, 500 EEKu raha maksis (rsk, minu raha!) ja selle muti käest sellist kräppi kuulis, et minu süda väga pahaks läks.

Ja ma tegin kõik, et see, mida selle niinimetatud ennustaja poolt öeldi, et see kõik täide ei läheks. Mis õnnestus vabalt ja rivitult, sest no ei ole, et üks mõttetu naisterahvas kellegi elu kihva keeraks miski näruse viiesajase eest.

Ja kui ta räägib, kui hea ja aus ta on ja et raha pole oluline, siis ärge uskuge. See ei ole tõsi. Juba selle inimese nägemine peaks seda ütlema. Ja ei tule selline inimene ütlema, kuidas teise elama peavad.

Parim autojuht

2007-08-21T23:30:00.001-07:00

Nii, me teame, kes on parim autojuht. Parim autojuht istub tavaliselt meie kõrval, ta pole kordagi autot juhtinud ja loomulikult pole tal ka lube. Aga ta on parim autojuht. Ta teab, kust on parim sõita, millal on parim sõita ja millise kiirusega sõita. Märgid ei loe midagi, pidevad jooned ei loe ka midagi, oluline on see, et ta teab, kuidas on parim sõita.

Enamus mehi tunneb seda parimat autojuhti, see parim autojuht on tema kallis naisuke.

Kortsus lina mu all...

2007-08-14T23:55:00.001-07:00

Tanel Padar laulab kena ballaadi sellest, kuidas noored voodis müravad ja lina nende all kortsus on. Väga hea lugu.

Mul ei ole mürada tarvis, vähemalt selleks mitte, et lina kortsus oleks. Igal hommikul on mu all mingi käkerdis, mida võib tinglikult linaks pidada. Lisaks on ta niiske. Ei, ma ei ole alla teinud, aga higistanud küll. Samas kest voodit läheb lina äkki siledaks ja ei mingeid kortsutamisi ja selle ilusa ja sileda peal magab mu naisuke.

Algul ma mõtlesin, et eks see mu probleem ole, aga ühel kenal õhtul kurtis sõber, et tal täpselt sama lugu. Ja sama kinnitas veel paar meest.

Milles on probleem, mine võta kinni. Kindlasti aitab kaasa sellele see ämma kingitud suletekk, mis ka suvel kasutuses on. Olen mõelnud, kas mitte eraldi tekk muretseda, õhem ja õhulisem, aga pole tegudeni jõudnud. Suleteki kasutamine langeb põhimõtteliselt kokku eelmise postitusega meeste ja naiste kliimast. Tundub, et mehed ja naised on erineva soojavajadusega ja see on järjekordne sugudevahelise üksteisemõistmatuse allikas.

No igatahes on see sooja ja külma värk tõesti müstiline. Ja kindlasti on sellel ka teaduslikke põhjendusi. Olen ise vägagi teaduslike põhjenduste pooldaja, aga kas need ka elus edasi aitavad, see on iseasi.

Ja naisega ei saa ühiselt dushi all käia. Mul on mu karvadest kahju.

Meeste kliima ja naiste kliima

2007-08-13T02:19:00.001-07:00

Peale paariaastast pausi sai siis reis ette võetud, loomulikult tuli seda teha juulikuus ja loomulikult soojale maale, seekord siis Itaaliasse, ja LOOMULIKULT oli sellel ajal seal kuumalaine.

Seega valitses Veneetsia lennujaama juures ligi nejakümnene soojus (varjus) ja esimene soojalaine lõi mul naha märjaks. See, muideks, on kergelt öeldud.

Ja terve nädal, mis me seal soojalaines viibisime, käisin ma ringi, märg nagu kalts. See ei olnud meeste kliima. Ei olnud. Naiste oma? Oo jaa. Naine nautis täiega. Hommikul +30 juures võdistati õlgu ja kurdeti jahedust. Igal võimalikul juhul roniti päikese kätte. Ja räägiti midagi sellest, et miks ma just sulle pidin minema, et miks itaaliamehed õigel ajal kohal pold...

Tallinnasse tagasi jõudsime öösel kell pool 1. Väljas oli +15. Kui mõnus see oli: värske tuul, on, mida hingata... ja ma polnud ainus meeshing, kes seda välja ütles. Üks teine sell teatas ka, et hurraa, meestekliima! Naiste pilgud, mis talle heideti, ei olnud sõbralikud, mida jälle meeste kohta öelda ei saa.

Ma olen naisele soovitand, et a) ilmateate järgi on Bagdadis +50, äkki läheks sinna, ja b) kõrbes pidi päeval +80 olema, äkki läheks sinna...

Telkust öeldi, et kuumalaines on surnud nii ja niipalju inimesi. Naise sõbranna arvates ei olnud need inimesed normaalsed...

Hessburger ja "öäk, milline löga"

2007-07-05T03:05:00.001-07:00

Tegelikult oli probleem selles, et poest oli midagi vaja ja sattusime Sikupilli keskusesse. Minu kuueaastane järeltulija hakkas hirmsamal kombel nälga kurtma, mis oli kindel märk sellest, et seekord hessist ei pääse.

Lasteeinega oli lihtne. Juustuburger, mahl ja mänguasi, noh, kartulida ka. Aga see pole oluline, oluline on see, et ma tellisin kebabi-eine.

Kohe polnud neil võtta ja see toodi tiba hiljem lauda. Noh, egas midagist, hambad sisse. Aga selgus, et nad olid selle asjanduse ümber oleva saiamoodi olluse kõvaks küpsetanud, ikka väga kõvaks, ja hammaste sisselöömine tähendas sellist toredat lurtsatust. Sest selle kahe kõva plaadi vahel oli ikka suhtkoht vedel asi, mille keskel oli pihv. Ja see vedel asi, see tegigi lurts. Mööda käsi, mööda lauda, mööda... ah... See oli jõle. Lisaks see, et hessis ollaksa suht kidurad salvrätikute andmisega.

Igatahes oli see üks jõledaimaid hamburgeri-elamusi mu elus. Ja hess.... deeemit, sinna ma enam ISE sööma ei taha minna.

Kindel märk puhkuse vajalikusest

2007-06-29T12:26:00.000-07:00

Juhtus täna nii, et sain märgi selle kohta, et puhkus oleks vajalik. Ülemus saatis mulle miski ülesande meili peale, aga kuna ma ei reageerinud, tuli mu laua juurde. Hakkasin siis vaatama, kas olen meili saanud. Ta soovitas, et sorteeriksin nime järgi.

Ja siis saabus see märk. Ühel momendil ma ei mäletanud oma ülemuse nime. Täitsa kena naistertahvas, oleme koos töötanud aastaid ja nüüd äkki selline jama. Ligi 10 sekundit maigutasin abitult suud, enne kui meelde tuli.

Ja puhkuseni on kaks nädalat...

MÄÄÄKKKIIIIIIIIIIIIII!!!!

2007-06-21T23:27:00.001-07:00

Sina, kes sa oled näinud "Hukkunud Alpinisi Hotelli", mäletad ehk stseeni, kus Mikk Mikiveri mängitud tegelane seletas politsekomisaarile, kuidas ta ise sidus end kinni.

Sõber E-ga on meil vana tervitus, kus me kutsume üksteist mäkki. Vahel harva isegi lähme, aga see selleks. Igatahes MSN-is on meil ka Plus kasutuses, seega helid jmt kasutuses. Sõber E tegi kord röögatuse "MÄÄÄKKKIIIIIIIIIIIII!!!", koleda häälega ja kõvasti.

Täna hommikul avastasin, et ta oli mulle nudge-t teind ja ma saatsin talle selle röögatuse.

Nüüd küsite, et mis puutub siia see esimene lõik? Aga seda, et sell oli maganud, arvuti oli sees ja kõlarid põhjas. Ja ta teatas, mulle järgmise lause: "kujuta endale ette sellist äratust, et keegi su kõrval täiest kõrist karjub MÄKKKKKKIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII ja see oled sina ise".

Oi ma irvitasin ja mitte vähe...

Abiks ulmekirjanikule ehk spämposti kasulikkusest

2007-06-20T03:07:00.001-07:00

Juhtusin üle mitme-setme aja hot.ee-s olevat postkasti vaatama. Vaatepilt oli muljetavaldav: tervelt 650 uut kirja. Lähemal vaatamisel olid need kõik seotud nokupikendamise ja muu taolise soustiga, seega läksid nad kõik kogu liha teed.

Samas siiski kammisin kirjad saatja ja pealkirja jägi üle, nii diagonaalis. Ja üks huvitav mõte tekkis. Kes on lugenud näiteks Asimovit ja tema "Asumi"-saagat, siis seal on kasutuses terve rida häid nimesid. Selliseid, mida ikka tegelikkuses ei ole kohanud ja vist ei kohta ka. Ja kui teil on plaan mingit samas stiilis ulmekirjanduslikku üllitist teha, siis spämposti saatjate nimed sobivad just selleks otstarbeks suurepäraselt.

Tekkis selline assotsatsioon...

Seksistlik ääremärkus vol 1

2007-06-20T01:12:00.001-07:00

Täna siis juhtus see, et mu kaaskolleeg tuli lagedale ühe vana hea väitega, mis suhtkoht seksistlik, aga millel tõepõhi all on.

Ehk siis, nagu teame, suudavad naised, eribevalt meestest, teha mitut asja korraga. Vähemalt nii nad väidavad. Ehk siis nad on pidevas multitaskingrežiimis. See režiim pidi aga katkema just siis, kui naine istub rooli.

Ehk siis mina tõin paralleeli itindusest. Naine töötab Unix opsüsteemiga, mis rooli istudes läheb single-user režiimi...

Eks vaielge vastu kui suudate.

Teekond põrgusse ehk lilled ja küünlad

2007-06-17T23:54:00.001-07:00

Elan momendil Tartu maantee ääres Kose lähedal. Suurepärane koht elamiseks, eriti suvel. Ja suurepärane koht suremiseks.

Sest sõites tööle ja koju, on selle tee äär täis lilli ja küünlaid. Iga selline koht märgistab vähemalt ühte liikluses kaotatud elu. Neid kohti seal tee ääres on nii palju, et ma ei ole neid kokku suutnud lugeda. Ning kui palju on veel märgistamata kohti? Rohkem veel.

Sel pühapäeval jättis oma elu 13 aastane tüdruk. Jah, ilm oli vilets, udune ja vihmane. Jah, kindlasti oli ta natuke tähelepanematu. Võib-olla pidas autojuht ka kinni liikluspiirangust sealkandis 70 km/h. Aga laps on surnud. Ja naabrite tütrel seisavad ees sõbranna matused...

Ma kardan seal elada. Kuigi suvel on ilus. Poole aasta jooksul olen pidanud üle elama vähemalt 10 napikat, kus mind on tahetud sodiks sõita. Kas elan üle ka ülejäänud? Ehk siis millal on minu kord?

Järgmisena keelaks mäkkari?

2007-06-15T00:08:00.001-07:00

Arvestades meie valitsejate suure hoolitsusega meie pihta, võib arvestada, et järgmisena keelatakse ära paksuks tegevad asjad. Ja alustada võiks mäkist kui ebatervisliku ja paksuks tegevast kompaniist, mis koorib meie endi eestimaalaste raha ja kühveldab selle oma rasvasesse imperialistlikusse taskusse. Ning need putkad, kus praegu mäkki osta saab, nende asemel peaks tegema eesti toidu propageerimise asutused. Kama, verivorst ja kaerakile oleks menüüs ning nende asutuste külastamise peab tegema kohustuslikuks.

Elu oleks ilus. Ja tervislik.

Kuidas teha ahjuõuna

2007-06-11T04:04:00.001-07:00

1. Ostke poest õun

2. Järgmisel päeval võtke see tööle kaasa

3. Unustage õun autosse käigukangi juurde

Kui nüüd õues kipub 30 kraadi kanti temperatuur olema ja päike autoaknast sisse paistma, siis tööpäeva lõppedes avastate oma autost kena küpsetatud ahjuõuna.

Lisa vaid suhkrut ja kaneeli...

Soe või külm

2007-06-05T06:50:00.001-07:00

Minu isale meeldis ütelda, kui kellegi külm oli, et eks ta vähese haudumisega ole. Mul on tunne, et minu naine ja ka enamus tema kaas-soolasi kannatavad selle tõve all. See pidev värisemine ja teatamine, et külm on, see on tihti lausa kummaline. Ja kui ma teatan, et praegu on hea soe õues, siis öeldakse, et eiei, ainult 24 kraadi, see on külm.

Parim oli aga juulikuises Hispaanias. Naine vaatab kraadiklaasi. See näitab +28 varjust (hommikune aeg). Astub siis rõdule ja teatab: prr, täna on jahedavõitu.

Mine sa siis võta kinni... Mis see normaalne siis oleks? +35? Ma ikka soovitan, et mingu Bagdadi. CNN andmetel on seal +45. Hea soe olla

Suur, paks ja karvane

2007-06-04T00:40:00.001-07:00

Tegelikult ma olen juba harjunud, et naine vaatab mind kriitilise pilguga ja ütleb midagi mürgist mu välimuse kohta. See on selline tavaline nähe. Ikka juhtub.

Ja suveaeg on selline tore aeg, kus valgust palju, palju ka siis, kui tuled surmatud. Igatahes peale igaõhtust äkshõnit õnnestus kodanik poeg vertikaali toimetada ja otsustasin dushi alla minna. Koorisin siis ennast riidest lahti, poja vaatas mind ja teatas: Issi, sa oled ikka suur, paks ja karvane.

Kas ka sina, Brutus? ...

Paris, Britney ja Lindsay

2007-06-01T01:31:00.001-07:00

Kõik kenad meerikamaa neidude nimed. Ja kõik teavad, kes nende nimede taga on. Nendest pajatavad kõik: tele, raadio, kollane press, mittekollane press, BBC ja CNN. Lööd lahti suvalise portaali ja saad teada, kui täis keski neist oli just olnud või kuhu oksendas või kuhu lasi. Ja kellega võis keppida, kuigi viimast infi eriti ei jagata.

Ja hea ka. Tegelikult võiks seda esimest osa ka vähem olla. Sest ma arvan, et pole originaalne, kui ütlen: mul on siiber. Tõsiselt siiber. Kogu elu näib pöörlevat nende kolme tibina ümber, muud ei olegi, kui need kolm. Isegi CNN Breaking News saadab mulle postkasti "alert"eid, mis seotud nende kolme musketäriga.

Äkki aitab? Vähemalt eestikeelne press võiks hoo maha võtta... Aga see on vist palju palutud.

Ülbus elunormiks

2007-05-25T04:34:00.001-07:00

Jaa, miks siiski on nii, et osad meist võivad ja teised ei või? Kurat seda teab, küllap peab ülbuse tase ikka teatud maal olema, muidu ei tule välja. Ise ei oskaks.

Viimasel ajal on liiklusest palju juttu olnud. Et on kohutavaks läind. Ja peab ütlema, et on küll. Ja eriti hull on see, et kui miski ajukääbik on endale džiibi muretsenud, siis ta arvab, et tee on tema ja õigus ka tema.

Sõitsin ma kenasti koju poole, Tartu maanteed pidi. Peale neljarajalise tee lõppu juhtus aga asi, mis mind tõsiselt hämmastama pani. Nimelt, sõidan mina oma rajas ja vastu sõidab terve rivi autosid. Ja siis tuleb üks džiip, kes peab kõigist mööda saama. Miski minuti-kahe pärast oleks nagunii kiirtee alanud, aga see selleks. Ja siis tuleb ülbuse tipp. Mina sõidan oma rajas, tema tahab teistest mööda sõita, JA TA RAIBE VILGUTAB MULLE TULESID!!! Et mine eest. Minul on vaja sõita. Sina oled könn. Sul pole džiipi...

Suitsetamine on kasulik

2007-05-24T02:21:00.001-07:00

Selle postituse pealkiri võib tekitada palju pahandust või vähemalt arusaamatust. Aga igal medalil on kaks külge, ka suitsetamisel. Olgu täpsustuseks öeldud, et loobusin peale kopsupõletikku poolteist aastat tagasi sellest pahest, mis aga teatud aspektidest vaadeldes ei olegi täiesti paha.

Esiteks, silmad. Hommikust õhtuni arvuti taga töötades on hea vahel silmi puhata. Ja regulaarne suitsule minek tagas sellise puhkuse. Esimestel kuudel peale suitsust loobumist olid mul õhtuks silmad ikka kuratlikut väsinud. Erinevalt varasemast.

Teiseks. Suhtlemine kolleegidega, keda muidu ehk ei näegi, eriti. Aga vot suitsu tehes saad nendega suhelda. Vaheldus ikka.

Kolmandaks. See haakub tiba eelmise punktiga, nimelt võib kohata õues suitsu tehes inimesi, keda ehk muidu ei kohtakski.

Ja ideed, mis tekivad, võivad vahel olla vägagi head. Näiteks e-valitsuse tehnilise lahenduse idee tuli mul suitsunurgas, kui rääkisin mureliku ülemusega. Sest järgmine päev oleks pidanud juba demoma. Õhtul kirjutasin kolme tunniga e-valitsuse prototüübi ja edaspidine oli juba "delo tehniki".

Seega, mitte alati ei ole suitsetamine paha.

Undab

2007-05-21T23:24:00.001-07:00

Töölesõit on selline huvitav tegevus, kus tuleb läbida teatud vahemaa kodu ja erinevate linnapunktide vahel. Linna piirini on üle 30 kilomeetri, seega võib juhtuda igasuguseid asju. Sest selleks on aega.

Täna näiteks undas. Selline ühtlane pinin. Esmalt kuulis naine ja ütles, et kuule, undab. Kuulatasin, undas jah. Keerasin korraks raadio kinni ja panin kliimaseadme seisma. Ei midagi, ikka undas.

Sõitsin edasi, undamine ikka kostis. Otsisin mõtetes juba autoremondi numbrit. Paljugi mis. Aga linna piiridesse jõudes muutus undamine kuidagi eriti tüütuks. Panin raadio kinni ja kuulatasime, kust undamine tuleb. Tuli kuskilt salongist... kuskilt minu külje alt...

Nokia. Minu taskus. Klahvilukuta.

Raul Kalev: Pöördumine pronkssõduri kaitsjate poole: andke meile andeks

2007-05-11T05:24:00.001-07:00

Juhtusin juhsulikult lugema regnum.ru-d ja leidsin sealt huvitava artikli: http://www.regnum.ru/#full824910. Kuna üldiselt on vene keelega tänapäeval paljudel pobleeme, siis teadmiseks, et seal on selline kena PR jutt, miks see pronkssõduri värk juhtus, sellest, kuidas ta peksa sai ja pidi öösel vangis olema. Aga parim osa on see (tsitaat)

И еще я дал бы один совет правительству. Почему бы не извиниться перед всеми, кто потерял уверенность в завтрашнем дне в Эстонии, и сделать 9 мая красным днем в нашем календаре? Из уважения к тем людям, кто в этот день идет к святым для них могилам.

Tõlge:
Ja veel tahaks anda soovituse valitsusele. Miks mitte vabandada nende ees, kes kaotas usu homsesse Eestis, ja teha 9. mai punaseks päevaks kalendris? Austusest nende vastu, kes sel päeval lähevad nende jaoks pühade haudade juurde.

Ma ka teen ettepaneku muuta 26-27 aprill ka punasteks päevadeks, austamaks pronksöö kangelasi, punased võiks olla veel 8-10 mai koos pildituks joomise ja üle-eestiliste Ansipi-piltide-pihta laskmiste võistlustega.

Kass on ka inimene

2007-05-11T02:51:00.000-07:00

Meil on naabritega mitmepeale üks kass. Tegelikult on ka teine, aga see on flegma ja ei puutu asjasse. Ja tegelikult on kass naabrite muretset. Aga ka see ei oma tähtsust.

Kass käib vahelduva eduga meil külas. Ostame talle süüa, teisele kassile tegelikult ka. Aga ta on flegma. Ja jääb tihti ilma. Kassile meeldib kurk, mis on natuke imelik. Teisele kassile kurk ei meeldi. Aga vaevalt et see tuleb tema flegmaks olemisest.

Eile siis istusime meitel, naabrinaine ehk naiseõde ja ka minu naine ja mina ka. Ja naabrinaine oli kassi peale pahane. Sest kassile meeldib käia linnupesa puu otsas passimas. Aga linnulaul pidi hinge kosutama ja ilus olema. Millega ma olen põhimõtteliselt nõus. On küll ilus. Probleem on kassis. Kass ei naudi linnulaulu. Tema naudiks linnuliha.

Probleem ongi selles, et kass peaks käituma nagu inimene. Nautima linnulaulu, mitte liha. Kuidas ta sellest aru ei saa.

Ma proovisin küll seletada, et kass on kiskjaloom. Kiskja ja loom. Talle meeldib liha. Eriti linnuliha. Stereofooniliselt sain teada, et ma olen imelik. Et ma kaitsen kassi tema nurjatuses. Et ta tahab olla kiskja.

Kass olgu nagu inimene. Nautigu laulu, mitte liha.

Lisaks olla ma peaaegu nutma hakand, kui kassil munad maha lõigati. Võib-olla tõesti, mehelik solidaarsus või nii, ma ei tea.

Aga kass ei hakka inimeseks. Seda ma ei usu. Kass jääb kassiks, ja küüned, mis ära lõigati, kasvavad tagasi. Mis ei tõota head lindudele seal pesas. Mul on neist kahju, aga elu on selline.

Olen fašist

2007-05-08T00:39:00.000-07:00

Olen fašist. Muidugi mitte kõigile, vaid teatud idanaabri keelt rääkivale kontingendile. Ja olen seda juba sünnist saati, seega 40 aastat ja tiba peale. Selgeks see sai juba lapsepõlves, kinnistus aga vene kroonus. "Kust sa pärit oled?" "Eestist" "Ahaa, fašist". Ja nii oligi.

Seega, kui keegi karjub mulle, et ma olen fašist, ma ei ehmu ega ärritu. Sest fašist olen ma selle pärast, et ma räägin vene keelt aktsendiga ja kirjutan "saksa" tähtedega.

Seega on sovjetile piisav põhjus fašistiks olemiseks sellest, et sa oled teistmoodi. Olid fašistid nii lätlased kui leedukad. Ja ukrainlased olid baneeralased.

Ja sõna tähendusest ei saa üks keskmine sovjett enivei aru. Kunagi sõimas miski muuseumitädi: "Võ huže tshem fašistõ, võ antifašistõ".

Seega, kui keegi teid nii sõimab, andestage neile, sest nad ei tea, millest nad räägivad.

Veri väljas

2007-05-01T08:01:00.000-07:00

Täna siis juhtus see, et naine otsustas mu ninakarvu tiba kärpida. Eks ta õige oli ka. Olidki teised pikad.
Ühesõnaga, käärid sisse. Sellised suured ja musta peaga.
Kõik oli korras, aga siis tuli vale liigutus ja karvade asemel tabati mu nina seestpoolt. Ja veri oli välja.
Tervelt 5-6 tilka.
Kole lugu.

Peatage Punane Hanrahan

2007-04-28T09:22:00.000-07:00

Tsiteerin: Lühidalt kokkuvõttes: Kutsun kõiki üles täielikule passiivsusele konfliktiga seoses. Ei mingit vägivalda, isegi siis, kui politsei ei saa märatsejate ohjeldamisega enam üksi hakkama ja meile peaks valetatama, et “Eesti vajab meid”. Las süüdlased vastutavad! Teine asi on muidugi nendega, kes konkreetselt kaitsevad oma kodu ja vara, sest nemad kaitsevad kodu ja vara, mitte poliitikute väärotsuseid. Aga viimaseid kaitsta pole küll kellegi asi, peale poliitikute enda.

Allikas: http://afrodisiax.wordpress.com/2007/04/28/see-ei-ole-meie-konflikt/

Olen huviga lugenud antud ennast vasakpoolseks nimetava isiku kirjutisi ja peab tunnistama, et ma pole tihiti temaga nõus.

Aga see tsitaat pani asja paika. Selles lauses peitub üleskutse: las vandaalid märatsevad, las politsei üritab, meile Ansip ei meeldi ja seega on meil pohhui, mis saab.

Või olen ma millestki valesti aru saand?

Miks me ei ole tänulikud Aljošale?

2007-04-27T04:09:00.000-07:00

Miks siis ikkagi ei ole me tänulikud nendele, kes käisid teatud kuupäevadel pronkspuuslikku kummardamas ja olid imestunud, miks meie tänulikud ei ole?

Mõtlesin ja mõtlesin, millega seda võrrelda. Välja mõtlesin sellise paralleeli.

Oletame, et sind vägistatakse. Siis tuleb keegi, kes lööb vägistaja mättasse. Kas oleksite tänulik? Kindlasti, kuid mitte juhul, kui see "päästja" sind ise edasi vägistama hakkab ja julmemalt veel.

Ehk kas 1944-l minemalöödud sakslaste asemele tulnud venelased on ühe eestlase jaoks erinevad? Mitte eriti. Vägistajad mõlemad.

Nägin unes Robert Mugabet

2007-04-24T23:30:00.000-07:00

Unenäod on huvitavad asjad, no kes ei teaks. Igasuguseid asju võib unes näha. Erootilised unenäod oleks kindlasti parimad, aga millegipärast on need kuhugi nooruse hämusse jäänud. Mina nägin unes Robert Mugabet. Ja seda, et mul oli temaga vinge äriidee, mille nimi on "Tervita presidenti". Noh, et keegi keerutas pappi ja siis sai presidendiga käepigisuse ja foto koos teha. Selline äriidee.

Ma olin seal unes miljonär.

Kellel on rohkem mune

2007-04-17T06:47:00.000-07:00

Omal ajal oli Tartu Ülikoolil pereühikas, asus Uuel tänaval. Perede arv võrdus tubade arvuga, elasin kahetoalises korteris ja seega oli meil üks naabripere.

Me saime nendega hästi läbi, kuigi nad olid arstid. Sest arstid räägivad eranditult miskiseid arstijutte, millest mina ja mu naine (nüüdseks küll eksnaine) eriti aru ei saanud.

Aga meil oli ka huvitavaid vaidlusi, eriti naabrinaisega. Ja parim neist oli selle üle, kellel on rohkem mune. Millest see tuli, ma enam ei mäleta. Igatahes minu väide, et mul on neid rohkem, parreeriti väitega, et tal on neid sarjade kaupa. Ma jälle arvasin, et suurus on ka oluline ... jne.

Mu naisuke oli aga korralikust perest. Selle jutu peale ta oli minestamas.

Mis ei tähenda, et mina poleks olnud korralikust perest. Või naabrinaine.

Tahaks olla kass. Vist...

2007-04-12T23:59:00.001-07:00

Eks vahel juhtub ikka, et tahaks olla keegi teine. Tavaliselt tahaks olla noor, ilus, rikas ja muud taolist inimõnne petuettekujutlust. Aga mina tahaks vahel olla kass.

Ah et miks kass? No muidugi mitte igasugune kass, ikka selline kodukass. Kes elab kuskil kodus, mitte prügikastis, selline kass ma olla ei taha.

Aga kodukass...... mmmmmm....... No vaadake, mis viga on kodukassil? Ei olegi ju. Süüa antakse niipalju kui vaja ja priilt, magada võid praktiliselt niipalju kui tahad. Umbes nigust seal mutifilmis koer sõnas: kui tahan, söön kisselli, kui tahan, vaatan telekat.

Muidugi, võib ette tulla tõrkeid. Näiteks munad. Need võidakse maha võtta. Ja hoolimta minu mehelikust solidaarsusest, läksid meie kassidel munad kõige liha teed.

Aga muidu oleks hea. Poleks vaja tööd teha, raha teenida, liisingust ei teaks midagi.

Kass oleks hea olla. Isegi munadeta, vist...

Miks progejad on üldiselt mehed vol 1

2007-04-12T01:03:00.001-07:00

Me siin kuttidega oleme tähele pannud ja mitte meie ainult, et progejad kipuvad mehed olema. Eks siis saab välja mõelda igasuguseid teooriaid, miks see ikka nii on. Hakkan siis neid teooriaid ka kirja panema, muidu lähevad veel meelest.

Täna igatahes käin välja sellise teooria. Murphy seadustes on 6. Troutmani programmeerimispostulaat, mis väidab: Vandumine on keel, mida kõik programmeerijad valdavad kõige paremini. Sellega on raske mitte nõustuda. Ja teades, et vandumine ikka rohkem meessoo sõnavarasse kuulub, võib teha järelduse, et programmeerimine kui üks ropp töö ei sobi naistele.

Mis viib muidugi järeldusele, et naisprogrammeerijad keskmisest naisterahvast vandujamad on. Aga see nõuab juba eraldi tõestamist.

Mats ja viiesajane

2007-04-11T04:58:00.000-07:00

Varemalt käisin ma poes põhiliselt üksi. Leppisime kokku, et mida sööme ja mida poest toome, läksin kohale, ostsin kraami ära ja rahu majas. Aega läks vähe, raha kulus normaalselt ja täitsa norm oli. No kuskil 200-250 EEK keskmiselt läks korraga.

Olukord muutus, kui maale elama läksime. Nüüd käime poes kogu perega. Tore pereüritus ühesõnaga.

Ainult et aega kulub hirmus palju.

Ja poeskäik tähedab mats ja viiesajane.

Ja kuus on umbes 20 tööpäeva. Ning ma tean, kuhu raha läheb. Või miks kuu lõpus tasku tühi on.

Tee mis sa teed, aga tee puhtalt

2007-04-10T00:56:00.000-07:00

Igasugu asjad kipuvad amortiseeruma, mõni asi peab vastu kaua, mõni vähem. Aga ükskord jõuab kätte aeg, mil ka kõige vanem ja muidu tubli riistapuu tuleb välja vahetada.

Ja nii juhtuski, et oma eksistentsi lõppu oli jõudnud teatud sanitaartehniline riist, mida ka pildil näha on.

Ma ise olen suhteliselt kehv (tegelikult on see pehmelt öeldud) igasugu ehitustehniliste tegevuste tegija, seega sai sõber appi kutsutud. Poti eemaldamisel on mitu etappi, mida võiks võrrelda teise elevandi külmkappi toppimisega ehk siis esmalt vana pott eest ja seejärel uus pott asemele.

Aga siin ongi konks. Eemaldamises nimelt. Kuna vana pott oli ihuhädade leevendamisel teeninud inimesi juba enne meie sinna elamisse asumist, siis kaasnes poti eemaldamisega teatud ka teatud prahi ja poti keerdudes oleva vee eemaldumine koridori põrandamile. Ja siis tuli naine ja teatas resoluutselt: TEHKE MIS TE TEETE, AGA PRAHTI EI TOHI TEKKIDA.

Seega, kulla mehed: kui te midagi teete, tehke nii, et seda saaks teha valge triiksärk seljas.

Sellepärast ma olengi itimees. Kuigi triiksärki ei armasta.

Taksojuhi saatus

2007-04-05T00:39:00.001-07:00

Ma olen taksojuht. Mitte see, kes sadamas soome turisti noolib ja lüpsta proovib. Ohei. Ma olen taksojuht oma perele. Ja olin ka eelmisele perele.

Sest mu naine ei sõida autoga. Ja ei taha ka. Ja ei ole huvitatud. Sest tal on ju taksojuht. Kes sõidab just siis kui vaja ja sinna, kuhu vaja. Ja kui on ummik ja jääb hiljaks, siis on see taksojuhi süü. Ja kui ei sõida, siis on naine solvunud. Väga solvunud. Ja siis on teadagi mis või pigem mida siis ei ole. Aga see selleks.

Eelmise naisega oli veel parem. Teda huvitas autojuhtimine, saatsin ta siis autokooli, maksin kinni koolituskulud. Ja kui load käes, siis... olin taksojuht edasi.

Samas jääb küsimus, mida vastata kuu lõpus hüüatusele "iffand, miks oled sa nii palju pentsu peale raisanud?". Vot ei oska vastata...

Kohvikus ei ole meestesalatit

2007-04-03T06:56:00.001-07:00

Tegelikult saab kohvikus või sööklas või kuda seda nimetataksegi toidu peale salatit võtta küll. On lausa hinna sees, kui muidugi hullama ei hakka selle salatiga.

Samas võib salatid jagada kaheks: ühed, naistesalatid, koosnevad peaasjalikult juurikatest nigust peet, porgand, kaalikas ja muu taoline õudus. Meestesalatid on pigem maapealse päritoluga: kapsas, kurk, tomat.

Eriti hinnatud oleks muidugi marineeritud kurk. Ja tomat ka.

Aga kohvikus ei anta.

Rohkem mehi kohvikusse tööle!!!

Mehed on idioodid

2007-03-29T02:55:00.000-07:00

Kas te olete mõelnud, miks koolis on enamus õpetajatest naised? Et palk on väike? Vale puha. Õpetamine on naistel veres. Õpetada tuleb igal võimalikul ja võimatul juhul. Õpetada tuleb kõiki. Lapsi eelkõige. Ja meest. Sest mehed, teadupärast, on idioodid. Kes ei tea ega oska, kui neid ei juhendata, ei suunata. Naine ju kui mehe kael. Mis siis, et tegevus on lihtne. Või et tegevust juba miljoon korda tehtud. Ja õpetada tuleb ka siis, kui tegelikult naine asja ei ole ise teinud. Vahet pole.

Üks Murphy seadustest väidab küll, et kes oskab see teeb, kes ei oska see õpetab, aga see ei kehti, antud juhul. Sest mehed on idioodid, õpetamata lähevad nad hukka.

Ma olen joodik

2007-03-23T06:46:00.001-07:00

Kolisin mingi aeg linnast välja. Rohkem loodusesse, linnud ja liblikad, teate isegi.

Samas avastasin ühe omapärase kõrvalmõju, mida linnas elades ei täheldanud. Nimelt peale väsitavat tööpäeva, mis lõppeb kell 5, aga koju jõuan 7 ja 8 vahel, on vahel ülimalt mõnus võtta ligi kerge joogike. Eelistan kas vaarika ZIP-i või jõhvika GIN-i. Ja seda kord-kaks nädalas.

Aga see on juba silma jäänud meil seal elavale naisperele. On neid seal mitu, ja piisab mul vaid tiba külmkapi kallal käia ja purgike ligi võtta, kui juba kuulen sisinat: SA OLED JOODIK.

Eks ma siis olen. Aga ikkagi on mõnus. Ja maal on vahel täitsa hea olla, eriti praegu, kui kevad tärkab.

Probleem hommikuprogrammiga

2007-03-22T00:45:00.001-07:00

Mingi aeg tagasi ma naist hommikul tööle ei viinud. Oli tal ju jalgsi 5 minutit kõndi ja hoopis teises suunas, kui mina liikusin. Olukord muutus paar kuud tagasi, kui naine asus tööle uude firmasse ja ka elukoht muutus. Ja naine hakkas koos minuga tööle tulema.

Sest probleem on raadios, õigemini, mida me kuulame. Olen selline tõsine mees, nalja suurt ei mõista, maalähedane ja paks. Ja kuulasin Kuku hommikuprogrammi. Aga naine on 7 aastat noorem ja tema kuulab Sky + hommikuprogrammi.

Ma arvan, et teil ei teki küsimust, millist programmi me siis kuulame. Ja ühte ma ütlen: Kivikas on ikka jube lobamokk.

Kummimüsteerium Moskva rongis

2007-03-20T04:22:00.001-07:00

Juhtus see lugu Moskva rongis hea mitu aastat tagasi, aga kuna tegu oli tõelise müsteeriumiga, siis ei saa mitte vaiki olla.

Igatahes sõitsin ma Moskvasse. Sel ajal sai seda tihti tehtud, kool või nii. Olin viimases vagunis ja kupee oli ka viimane. Kuna oli suveaeg, siis hoidsin ka kupeeust lahti.

Sel ajal olin kõva suitsumees ja kus sa ikka rongis mujal suitsetad kui tamburis. Kobisin siis suitsu tegema, hea lähedal oli minna, viimane vagun ju ja viimane kupee.

Tamburis oli 4 autokummi. Tavalised kummid, mitu tolli, ärge palun küsige. Igatahes nad seal olid. Tegin suitsu ära ja sinna nad maha jäid.

Läks mööda mingi aeg ja tuli jälle tahtmine suitsu teha. Astusin tamburisse ja avastasin, et kaks kummi olid läinud. Tiba imestama pani, sest ei näinud kedagi koridoris kumme veeretamas.

Mingi aja pärast läksin uuesti suitsu tegema ja seekord tabas mind järjekordne üllatus. Kõik 4 kummi olid kenasti tagasi!!! "Wtf..", mõtlesin omaette.

Igatahes läks mööda mingi aeg ja maandusin jälle tamburisse. "WTF!!!!...." oli seekord mu üllatus. Sest tamburis ei olnud MITTE ÜHTEGI KUMMI.

Müstika... Olin ma ju viimase vaguni viimases kupees, uksed olid lahti ja ma ei näinud kedagi kummidega ringi käimas. Pead ma ei anna, et tamburis keegi ei käinud, aga kui keegi käiski, siis mis kuradi keemia seal nende kummidega oli....

Mine kõrvaarsti juurde!!!

2007-03-16T00:34:00.001-07:00

Sõidame kenasti naisega kodu poole, autoga, mina roolis, ja naine ütleb midagi. Nii otse ette, mitte eriti kõvasti. "Mida?" ütlen mina. Naine ütleb uuesti. No ei kuule. "Mida?", ütlen mina. Naine pöördub siis näoga minu poole ja ütleb selgelt ja tugevalt "Mine kõrvaarsti juurde!!!"

Ma mõtlesin, et tõesti, peaks vist kõrvaarstile minma. Sest minu väited, et ma kuulen siis paremini, kui minu suunas rääkida, need ei kandnud vilja.

Aga enne arsti juurde minemist konsulteerisin kolleegidega. Ja üllatusena avastasin, et sama mure on paljudel mu kolleegidel. Meestel see, et nad ei kuule, naistel see, et neid ei kuulata.

Paistab, et asi ei olegi meditsiiniline. Sest kui hoolega mõelda, siis tuleb meelde, et sama jama oli ka eelmiste naistega. See tekitab veendumuse, et naised eeldavad meeste jäägitut valmisolekut KOHE kuulda ja kuulata, mis naine ütleb. Ja kui see nii ei ole (ja see ei ole nii), siis "mine kõrvaarsti juurde".

Ahjaa, sain hea nipi ka naiskolleegilt. Ta ütles, et tal mehega sama jama, aga tal mees juba targem. Ta ei ütle enam "Mida?" kah. Võtan õppust.

Välismaamees. Parem kui eestimees

2007-03-15T01:26:00.001-07:00

Eesti mees on imelik mees. Sest ta ei oska. Ei oska olla. Ei oska istuda, ega astuda. Selline imelik elukas ühesõnada. Mis siis puudu jääb? Ojaa, palju. Nimekiri on pikk: mitteromantilised, ei tee komplimente, ei aita kodustes töödes, ei kasvata lapsi... Aga vat välismaa mees. Vot see on mees. Tõeline selline. Romantikat on nii et tapab, lilled iga päev (deem, mis see maksma läheb), kodus uhab tööd teha nigust mühin jne jne.

Ja nüüd üks pisike intriig. Huvitav, et läti naised arvavad samamoodi. Et välismaa mees on parem. Siit ka ettepanek: eesti mehed võiksid kolida Lätti ja lätimehed Eestisse. Oleks ju välismaa mehed või nii. Muidugi, eestimees oleks tiba paremas seisus, on neid ju vähem, seega lätinaisi rohkem valida ja ka eestinaine oleks paremas seisus, meha ju rohkem.

Niiet, paneks õige passid valmis või nii.

Elukutse kui diagnoos

2007-03-14T00:23:00.000-07:00

Ühest ma olen aru saanud. Tee, mis sa teed, aga tee seda nii, et see oleks arusaadav su lähedastele. Kaeva kraavi, lõhu puid, õmble või juhi autot. Need on need õiged elukutsed, nendest saavad aru nii su naised kui sugulased ja ka naise sugulased.

Kui sa aga teed tööd, millest su lähedased mõmmigi aru ei saa, siis peavad nad su tegevust diagnoosiks, mitte elukutseks, tegevuseks, mis ei ole väärt arusamistki.

Ja kuna ma olen progeja, kes siis ka kodus tihtipeale masina taga istub ja koodi kribab, on selgemast selge, et töö mis ma teen, kvalifitseerub ülejäänutele mõiste diagnoos alla.

Ja õige ka, normaalne inimene ei saa mõista, miks peab üks täiskasvanud inime istuma, ees igav tekstiredaktor ja taguma sinna sisse mingeid märke, sümboleid, mingeid imelikke sõnu ja kuidas saab ikka olla, et a = a + 1 ...

Seega on õigustatud naise hüüatus: Pese parem nõusid.

Küsimused, millele pole õiget vastust

2007-03-12T23:44:00.000-07:00

Tihtipeale tuleb meil küsida küsimusi. Või küsitakse meilt. Ja muidugi on olemas küsimused, mis on erilised. Millele vastamine on nigust on. Näiteks on küsimusi, millele ei saa vastata jaatavalt ("Oled sa surnud?", "Kas sa magad?"). Siis on olemas küsimusi, millele üldiselt ei vastata jaatavalt, näiteks "Oled sa loll?". Noh, tegelikult saab sellele vastatat ka jaatavalt, aga kes see ikka väga tahab.
Siis on küsimusi, millele vastates võib küsimuse esitaja segadusse ajada. Näiteks kui minna McDonaldsisse ja müüa küsib joogi kohta "Coca? Fanta? Sprite?", siis vastates "Jah" võib müüja sattuda kergelt lühisesse.
Ja on olemas küsimused, millele ei ole võimalik õigesti vastata. No lihtsalt ei ole. Ja reeglina suudab selliseid küsimusi esitada sinu enda naine. Neist tüüpilisemaid on "Kas ma olen paks?". Kui sa vastad "Ei", siis saad süüdistuse valetamises, kui vastad "Jah", siis öeldakse, et "ahnii, et mina olen siis sinu arvates paks?". Mina arvan, et sellised küsimused on naised välja mõelnud puhtalt selleks, et asendada seda tuntud peavalu-sündroomi ("Ma ei taha, mul pea valutab"). See küsimus annab naisele võimaluse olla mehe peale pahane.
Ja kui naine on mehe peale pahane, siis tedagi, mida ei saa...

Tants prill-laua ümber

2007-03-12T00:25:00.000-07:00

Prill-lauata on paha. Külm on. Ja imelik. Kitsas ka on see riba seal poti ääre peal. Seega, prill-laud on vääääga oluline asi.
Muidugi on siin teatud soolised iseärasused. Meestel on teda vähem vaja, kuid ei saa öelda, et üldse pole vaja. On ikka. Väga on.
Prill-laud on samas ka suur lahkhelide tekitaja. Sest ta peab all olema. Kui all ei ole, siis on hull lugu lahti. PRILL-LAUD PEAL ALL OLEMA. Sest naised nõuavad seda.

Tahaks olla originaalne, aga ei saa, kahjuks. Kuskil tõstatas keegi küsimuse, et miks ta peab all olema. Miks ei peaks ta just statsionaarselt üleval olema.

Jah, miks mitte?

Naistepäev. Ei vii lilli naisele

2007-03-08T04:29:00.000-08:00

Esiteks, mul pole aega seista neis mõttetult pikkades sabades. Sõber ostis naisele ja ämmale, tuli, näost kaame, kaks tutti peos ja teatas, et neli sotti on nüüd ta vaesem.
Teiseks, lilled ei kõlba süüa. Maitse on suhtkoht vilets.
Kolmandaks, peale lillede kinkimisoskuse peaks olema ka lillede kingiks saamise oskus. Minu kallis kaasa sellega ei hiilga. Iga kord, kui ma lilled toon, on mul lõpuks selge, et kas tõin valet sorti lilled või on värv vale või haisevad või on miski muu viga. Eile näitas ta küll ühte kimpu, mis talle meeldis, täitsa tibens-tobens kimp, hind 320 eeku.

Seega, ei vii naisele lilli. Jääb ära.

Mehe vajalikkus, part 1. Šopping

2007-02-27T00:36:00.000-08:00

Ehk siis esimene osa, mis lahkab mehe vajalikkuse aspekte tänapäaeva emantsipeerunud feministlikus ühiskonnas. Võtame sellise paradoksaalse olukorra, nagu seda on mehe olulisus shopingus.
Niisiis, nagu üldiselt teada, meest pole vaja. Shoppingus st. Õige naine ei jäta siiski meest kiusamata ja sunnib ta shopingust osa võtma. Sest see on hariv. Ja vajalik.
Ja kindlasti on mehel shoppamisel oma kindlad ülesanded kanda. Tegelikult on kaks põhiülesannet:
1. Nagu teada, on peres kaks rahakotti. On naise rahakott ja mehe ehk pere rahakott. Kui mees on kaasas, siis üks korralik naine tunneb end nii naisena, õrna ja vaesena, et mees peab kogu selle sodi kinni taguma. See on olulisim punkt, sest kui naine on üksi poes, siis peab ta kulutama oma raha ja see ei lähe mitte.
2. Mehe kandev funktsioon perekonnas tähendab seda, et mees tassib kogu selle kola, mis kokku on shopatud, autoni. Sest üks õige naine ei lasku nii madalale, et ise autot juhiks kui mees on olemas. Muide, see on ka üks funktsioon, mille pärast võib ju meest pidada. Ja kui mees tassib, siis ei tohi teda oma abistava käega segada.

Need kaks põhifunktsiooni muudavad mehe perekonnale, s.t. naisele vajalikuks.

Tõmmu, pikk ja trimmis kehaga

2007-02-16T00:11:00.000-08:00

... peaks olema üks mees. Jaa. Sest siis sa vastad tavalise, sellise keskmise eesti naise arusaamisele meesideaalist. Tore oleks, kui rahakott oleks ka puuga seljas. Aga see on selline iseenesest mõistetav, eksole.
Seega, ärge heitke eesti naistele ette, et nad itaallasi või hispaanlasi vaatavad. Tõmmusid meha on seal kindlasti rohkem kui eestimaiseid pikki ja tõmmusid. Ja need võetakse ära nigust soojad saiad.
Ah et miks selline jutt? Te kuulake vaid suvalist raadiojaama, lugege suvalist artiklit, kus tibinate käest küsitakse, milline on teie meesideaal. Vastust lugege pealkirast.

Ise olen hele, lühike ja kindlalt ülekaaluline. Seega jääb mulle mõistatuseks: kuda kurat ma kolmat korda abielus olen???

Mis sa vahid

2007-02-15T02:47:00.000-08:00

Et naine autoga ei sõida, seletab nii mõndagi. Et ma ennast vahel taksojuhina tunnen, näiteks. Aga mitte ainult.
Sõidan kenasti siis mööda teed, käed roolil ja jalg gaasil. Aga nagu ikka, iga tee suundub kord peateele ja nii juhtus ka seekord.
Valgusfoori ei olnud, seega tuli hoolega vaadata, kas paremalt või vasemalt autosid ei tule. Vasaku poolega polnud muret, aga parema poolega oli see jama, et seal istus mu naine. Kes ei sõida autoga. Kummardun ette ja põrnitsen paremat teepoolt, naine kummardab ka ette. Nõjutan taha ja vaatan teed. Naine nõjutab ka taha ja jääb mind põrnitsema. Aga mina ei näe mitte, kas tuleb sealt paremalt midagi.
No kummardasin siis veelkord ette, ja naine ka. Ning siis ta käratas: MIS SA VAHID...

McDonalds vs Hessburger

2007-02-13T23:42:00.000-08:00

Tegelikult on vahel nii, et no kohe üldse ei tahaks miskit värki teha. Sööki noh. Et siis võiks miskit kiiret teha, eksole. Üks võimalus on miski hamburger põske pista. Teadupärast on Tallinnas kaks suuremat võimalust, mis pealkirjas kenasti nimetet.
Ärme räägi nüüd sellest, kui kahjulik see on ja et paksuks (deem, tean, et olen seda niigi). Asja iva on selles, et mulle meeldib Mäkk, lapsele on pohlad ja naisele meeldib Hess. Kolm korda võib arvata, kuhu me eile läksime. Vihje: blogi nimi. :S

Mehed sünnitama

2007-02-06T11:03:00.000-08:00

..., sest pole siin midagi. Kui võrdõiguslikkus, siis võrdõiguslikkus. Kui ikka midagi väga tahta, siis peab kõik võimalik olema. Või ei ole? No aga see peaks olema viimane asi, mida naised saavad paremini, et mitte öelda ainsana teha. Sest juua, laaberdada ja muud taolist, no seda oskavad naised juba kenaste. Ja sõjaväkke neid võetakse.
Ahjaa, on veel paar võrdõiguslikkuse asja. Palgavahe, eluea vahe jne. Aga igasuguste vahede kõrvaldamiseks on alati kaks võimalust: kas viia madalam tase kõrgemale või langetada ülemine tase alla. See viimane muideks on lihtsam. Palgaga saaks seda teha üleöö, vanusegavahe kahandamiseks peaks joomise, suitsetamise, autoga kihutamise muutma naistele kohustuslikuks. Btw, enamik naisi nagunii ei oska autoga sõita. Seega "gaas põhjas" peaks naiste keskmist eluiga vähendama nii mis mühin.

Miks ma pean armukest

2007-02-02T00:17:00.000-08:00

Et siis selline lugu. Pean armukest. Noh, lugedes Perekooli foorumi, võiks ju väita, et aiai, paha lugu, sa oled ikka siga, mees. Aga asjal on hoopis praktilisem külg. Mulle meeldib kodeerida. Ja naine teab, et olen armukese juures, armuke teab, et olen naise juures, aga mina... mina kodeerin. Rahulikult. Nõrkemiseni.

Tuhvliluste blögi avatud

2007-02-01T23:50:00.000-08:00

Mees! See blogi on sulle! Eriti kui oled noor ja vallaline ja mõtled, et äkki võiks naise võtta. DONT! Sest sellega kaasnevad piirangud. Ja mitte vähe. Näiteks.

Kui naist ei ole, siis lähed koju, sööd maitsvat mäkki, röhitsed ja peeretad rahulikult diivani peal ning hakkad porni vaatama... a kui on naine, siis lähed VARA koju, sööd keedetud kaalikat, röhitseda ja peeretada ei saa, diivanil vedelemise asmel pesed nõusid ja asud vaatama "koduperenaisi"..

Enne kui tegutsed, mõtle!!! Ja loe Irja Tähismaad, ning sa näed, et naist pole vaja võtta.