Seisak kell 12:25. Iga päev

Olen Elioni Kodulahenduse õnnelik omanik. Mul on digitelevisioon (mis on mõnus, Ekspressi tellimisest loobusin juba, sest telekava pole enam vaja) ja mul on internet, mille kiirus on piisav, et isegi tööd teha.

Selles suhtes pole midagi öelda. Kuid vahel on vaja ka kodus tööd teha, lisaks on olemas sellised toredad päevad nagu kaks nädalavahetuse päeva (puhkepäeva, jah, aga ikka satun netiavarustesse).

Selles kodusolemisel on aga üks kukalt kratsimaajav nüanss. Selle nimi on “seisak 12:25”. Arusaamatul põhjustel katkeb ühendus Elioniga IGA PÄEV kell 12:25. Katkestus kestab umbes 10 minutit, siis ühendus taastub. Helpdesk, ütlete. Jaa, helpdesk… Olen sinna helistanud, aga keegi ei tea midagi. Kõik parameetrid on normis ja korralistest töödest ei tea ka keski miskit.

Äkki on tegu UFO-dega? Või FSB? Või… Ei tea. Aga häiriv on, sest vahel ma unustan. Unustan, et see paus on tulemas ning tulemuseks on rikutud närvid ja untsus töö.

Tuhvlialune lõpetab

Ma mõtlesin, et miks inimesed teatavad, et nad enam blogida ei taha või teevad seda teine kord ja muu taoline kamm.
Mina aga lõpetan ka nüüd. Põhjus on selles, et kui sa pole enam tuhvlialune, siis tuhvlialuse blogi pidada ei ole mõtet.
Ja tuhvlialune ei ole ma enam, sest case "eesti mees versus välismaa mees" lõppes minu jaoks kaotusega.

Niiet, pakaa, nagu öeldakse. Ehk õnnestub kunagi jälle tuhvlialuse staatus kätte võidelda.

Automaatkasti ootamatud miinused

Esmalt tuleb tunnistada, et teatud vanuse saabudes otsustasin, et hakkan sõitma automaatkastiga autoga. Mõeldud-tehtud, lükkasin bemmi müüki ja ostsin Toyota asemele, punase ja automaadiga.

Nüüd on Toyota uuem, automaatkasti opšuun on jäänud. Automaatkast meeldib mulle väga, mugav nagu ma olen. Kuid avastasin, et asjal on ka miinuseid ja täiesti ootamatuid.

Ja asi puudutab mu pükse, mu häid teksapüksa. Nimelt tuleb kasutada automaadi korral vaid üht jalga, meie liiklusskeemi korral paremat (hmm, hakkasin just mõtlema, et millist jalga peavad inglsed kasutama...) ning selgub, et pükste alumine osa kulub ebaühtlaselt. Parema jala püksisääre maapoolne osa on ribadeks (eks ikka pedaalide tallamisest ja sellega sääre jala alla jäämisest), vasak aga jummala terve...

Seega olen nüüd nõutu, no ei tahaks uusi püksa kohe ostma minna, aga üks säär on nüsitud olekus, teine mitte ja seleta siis kõigile, miks su püksid sellised on...

Eurohala ehk kodanikud, minge p***e oma vingumisega

Ma ei saa aru, miks ei saa inimesed aru, et tegu on lihtsalt ühe telešõuga. Aga ta on, ja nii võiks asja võtta ka. Enamus laulude autoreid olid sellest aru ka saanud ning vastavalt käitunud. Tulemuseks oli selline tore kerge show, mis millekski ei kohusta ja lihtsalt vahelduseks mõnus vaadata-kuulata oli.

Avades aga blogipuu, avastad, et see on täis hala ja nuttu, kui halvad lood sel aastal on, no kohe iseäranis halvad (eelmine aasta olid samad jutud...). Selle peale ütlen mina: MINGE SINNASAMUSESSE, elage ja nautige, AGA ÄRGE HALAGE. Kõik on kõige paremas korras, sest pole ju vahet, kes sinna Serbiasse läheb. Sest ka seal on show, mida "kroonib" hääletus ja kuidas meil seal läinud on, teab igaüks ning ei ole vaja lootagi, et see aasta peaks paremini minema.

Aga tegelikult võiks normaalne talv tulla... kui nüüd viriseda......

Jäme jama tossudega

Ja juhtus siis selline lugu, et hommikul sai tööle tuldud. Nojah, nagu teised seda ei teeks või ei teeks seda hommikul. Selles osas ma ei erinenud nendest teistest, kelle hulka ka Sina ehk kuulud.

Kuid siiski oli üks erisus, mille poolest ma ma polnud samasugune kui teised. Parkisin auto, panin ta lukku, sammusin üle parkimisplatsi, tervitasin kolleege, sisenesin lifti. Jõudsin kenasti oma töökohakese peale ja hakkasin tosse jalast võtma, et susside vasta need vahetada. Suur oli mu üllatus, kui avastasin, et üks toss oli must, aga teine valge.

Usun, et selles osas erinesin ma enamuses maailma tööle tõttavatest isikutest. Kuigi alles hiljaaegu oli uudis, et Tšiili minister ka erinevat värvi kingadega kuskil oli...

Kursused naistele täiskasvanute koolituskeskuses.

 

REGISTREERIMINE LÕPEB: Esmaspäeval, 19. nov, 2007

MÄRKUS: OLENEVALT KURSUSTE KEERUKUSEST JA RASKUSASTMEST ON IGALE KURSUSE LUBATUD AINULT 8 OSALEJAT.

Kursus 1
Kuidas täita klaasi külma õllega - Samm-sammult, koos slaidiesitlusega.
4 nädalat, esmaspäeviti ja kolmapäeviti 19:00-21:00.

Kursus 2
Tualettpaberi rull - Kas see peab tingimata roosa olema?
Ümarlaua diskussioon.
2 nädalat, laupäeviti 12:00-14:00.

Kursus 3
Kas on võimalik urineerida nii, et ei pea käima käimlas iga tunni tagant? – Grupi harjutused!
4 nädalat, laupäeviti 10:00-12:00.

Kursus 4
Baasteadmised "Kuidas koristada - mida võib liigutada ja mida mitte – pildid, seletused, graafikud.
3 nädalat, laupäeviti 14:00.

Kursus 5
Mustad nõud – kas nad võivad olla laual rohkem kui 10 minutit ilma et midagi juhtuks?
Õppevideo!
4 nädalat, teisipäeviti ja neljapäeviti 19:00-21:00

Kursus 6
Identiteedi kriis - kui kaotad kallimale kontrolli iseenda üle .
Tugitelefon ja tugirühmad.
4 nädalat, reedel ja pühapäeval 19:00

Kursus 7
Kuidas leida asju - alusta otsimist õigetest kohtadest, ära keera karjudes ja närvitsedes maja pea peale.
Avatud foorum.
Esmaspäeval 20:00-22:00.

Kursus 8
Tervisekaitse – too Temale poest õlut, see ei ole kahjulik Sinu tervisele!
Joonised ja helisalvestised.
Kolmel õhtul - esmaspäeval, kolmapäeval, reedel 19:00-21:00.

Kursus 9
Tõelised naised tunnistavad vigu, kui nad on eksinud – ülestunnistused reaalsest elust.
Teisipäeviti 18:00, toimumiskoht selgitamisel.

Kursus 10
Kas on geneetiliselt võimalik istuda vaikselt kõrvalistmel, kui Tema üritab keskenduda liiklusele?
Sõidusimulatsioonid.
4 nädalat, laupäeviti 12:00-14:00.

Kursus 11
Õpime elama – erinevused sõbranna abikaasa ja abikaasa vahel.
E-õpe, rollimängud.
Teisipäeviti 19:00, toimumiskoht selgumisel.

Kursus 12
Kuidas olla ideaalne peokaaslane.
Lõdvestusharjutused, meditatsiooni ja hingamistehnika.
4 nädalat, teisipäeviti ja neljapäeviti 19:00-21:00.

Kursus 14
Õlu/õllepudeli avamine – mis see on ja kuidas seda korrektselt teha.
Live esitlus!
Teisipäeviti 18:00, toimumiskoht selgumisel.

Ellujääjatele väljastatakse diplom vastava kursuse lõpetamisel!

Isadepäevast. Või ka mitte

Ma olen isa. Noh, selles pole midagi erilist. Mulle vähemalt mitte. Helistasin oma isale, mulle helistas mu täiskasvanud tütar. Normaalne.
Poeg on mul kuueaastane. Terane ja tubli poiss, aga isadepäeva sisu pole talle selge ja ei peagi olema. Küll ta jõuab.
Ehk tiba kurvaks teeb, kui poja emme jaoks pole ka sel päeval tähendust. Eiei, ma ei nõuagi, et peaks lilli tooma või muud taolist, aga kasvõi ära võiks märkida, no natukenegi. Kasvõi tiba-tibakenegi. Äkki vajan ka mina vahel tunnustust? Aga samas, äkki ma olen nii vilets isa, et ei väärigi seda...
Ma mõtlen, mis saab siis, kui ma emadepäeval samuti käituks...