Ehk siis esimene osa, mis lahkab mehe vajalikkuse aspekte tänapäaeva emantsipeerunud feministlikus ühiskonnas. Võtame sellise paradoksaalse olukorra, nagu seda on mehe olulisus shopingus.
Niisiis, nagu üldiselt teada, meest pole vaja. Shoppingus st. Õige naine ei jäta siiski meest kiusamata ja sunnib ta shopingust osa võtma. Sest see on hariv. Ja vajalik.
Ja kindlasti on mehel shoppamisel oma kindlad ülesanded kanda. Tegelikult on kaks põhiülesannet:
1. Nagu teada, on peres kaks rahakotti. On naise rahakott ja mehe ehk pere rahakott. Kui mees on kaasas, siis üks korralik naine tunneb end nii naisena, õrna ja vaesena, et mees peab kogu selle sodi kinni taguma. See on olulisim punkt, sest kui naine on üksi poes, siis peab ta kulutama oma raha ja see ei lähe mitte.
2. Mehe kandev funktsioon perekonnas tähendab seda, et mees tassib kogu selle kola, mis kokku on shopatud, autoni. Sest üks õige naine ei lasku nii madalale, et ise autot juhiks kui mees on olemas. Muide, see on ka üks funktsioon, mille pärast võib ju meest pidada. Ja kui mees tassib, siis ei tohi teda oma abistava käega segada.
Need kaks põhifunktsiooni muudavad mehe perekonnale, s.t. naisele vajalikuks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Mu meelest on siiski mehe põhifunktsioon peres seotud ainult rahaga. Shopata on norm üksi või siis üldse mitte.
ühe pere näitaja ei ole kõigi perede näitaja. näiteks, meil-- vastupidi, mina olen see, kes istub tülpinud näoga riietuskabiini ukse taga ja ootan, millel üks koma teine särk selga tõmmatakse ja peput nina all keerutamas käiakse. Kusjuures, MINA maksan selle lusti veel kinni, küll selle vahega, et mees kannab oma aarded ise autosse ja sõidab ka ise koju, kus need esemeksesed kappi kenasti ritta riputatakse. Aga selga pole meil pidevalt midagi panna :D Rooli vahetus, mitte auto oma?!?!
ehh, meie käime mehega koos shopingutel..sest selga peab ju panema midagi. Olen aru saanud, et tavalisele eesti mehele ei meeldi üldse shopata...aga miks? Kust saab siis tema oma hilbud? Naine ostab, ema ostab? Et siis mu meelest täitsa normaalne, kui vahel koos shoppama minnakse. Õnneks mu mehes on niipalju naiselikkust ja pisut ka edevust..et omale vahel uusi hilpe osta. Aga kes ei tahaks hea välja nähe:) Mina olen tema isiklik stilist, kes aitab paremad palad õiges suuruses välja otsida. Ja ei ole vahet kes maksab ja kotte kannab. Võibolla tulevad need probleemis alles abielu hilisemas perioodis:)
Post a Comment