Juhtus täna nii, et sain märgi selle kohta, et puhkus oleks vajalik. Ülemus saatis mulle miski ülesande meili peale, aga kuna ma ei reageerinud, tuli mu laua juurde. Hakkasin siis vaatama, kas olen meili saanud. Ta soovitas, et sorteeriksin nime järgi.
Ja siis saabus see märk. Ühel momendil ma ei mäletanud oma ülemuse nime. Täitsa kena naistertahvas, oleme koos töötanud aastaid ja nüüd äkki selline jama. Ligi 10 sekundit maigutasin abitult suud, enne kui meelde tuli.
Ja puhkuseni on kaks nädalat...
1 comment:
Kui armas, ma polegi ainus! Meil tööl kõik kogu aeg traavivad ringi, alalõpmata vaja kedagi taga ajada ja tihti on ruttu vaja. Ja vot siis mina ka ühel hetkel seisan ukselävel ja vahin hoovi poole, maigutades suud kui kala kuival, kuna äkki ei mäleta enam kutsutava nime.. :P No nii tuttav tuleb praegu ette!
Post a Comment