Tegelikult oli probleem selles, et poest oli midagi vaja ja sattusime Sikupilli keskusesse. Minu kuueaastane järeltulija hakkas hirmsamal kombel nälga kurtma, mis oli kindel märk sellest, et seekord hessist ei pääse.
Lasteeinega oli lihtne. Juustuburger, mahl ja mänguasi, noh, kartulida ka. Aga see pole oluline, oluline on see, et ma tellisin kebabi-eine.
Kohe polnud neil võtta ja see toodi tiba hiljem lauda. Noh, egas midagist, hambad sisse. Aga selgus, et nad olid selle asjanduse ümber oleva saiamoodi olluse kõvaks küpsetanud, ikka väga kõvaks, ja hammaste sisselöömine tähendas sellist toredat lurtsatust. Sest selle kahe kõva plaadi vahel oli ikka suhtkoht vedel asi, mille keskel oli pihv. Ja see vedel asi, see tegigi lurts. Mööda käsi, mööda lauda, mööda... ah... See oli jõle. Lisaks see, et hessis ollaksa suht kidurad salvrätikute andmisega.
Igatahes oli see üks jõledaimaid hamburgeri-elamusi mu elus. Ja hess.... deeemit, sinna ma enam ISE sööma ei taha minna.
3 comments:
See ei ole kebab... see junnburgeri tegijate sogane arusaam kebabist... juba kirjeldus oli rõve... maitseb ilmselt veel rõlgemalt...
hess imeb ikka täiega.
Minu lemmik on Burger King, kahju ainult, et seal söömiseks tuleb välismaale sõita :-(
äkki siis juba Taco Bell?
aga Hessburgeri tortillad on ikkagi söödavad. ma palgapäeval tavaliselt ostan ühe :P
Post a Comment