A baba jagaa prooootifff!!!!

Kõik, kes vähegi blogipuud pidi ringi ronivad, näevad, et üks täiest eraldi tüveke koos miljoni oksaga moodustab keegi härra Rämmel eelkõige Koguja Kroonikateks nimetatud blogiga (loodame, et tegu pole taara kogumisega). Okei, see viimane on väike torge, ma tean küll, mis-kes on Koguja. Aga mitte sellest pole jutt.
Mul on tekkinud üks küsimus ja küsiks seda kasvõi omaette: kas on midagi, mille vastu ülalnimetet härra EI OLE? Pole vist olemas asju, mille vastu ta sõna ei võtaks. Madisson ehk välja arvatud, aga juba vanast ajast on teada, et õndsad on need, kes on vaimust vaesed, ja nende eesotsas härra Madisson ongi.
Seega, härra Rämmel, kas on midagi, mille POOLT te olete?
Ehk parafraseerides üht vene multikat tulebki meelde just pealkirjas toodud hüüatus ühe nõia suust.

Ise oled loll, et kirju saad

Ühel kaunil kevadisel päeval ilmus mu postkasti kiri kirja järel ühest foorumist. Huvitav oli see, et ma polnud sellest foorumist millalgi midagi kuulnud, aga äkki selgus, et ma tahan kõiki selle foorumi postitusi saada. “Hmm”, mõtlesin ma. No äkki tõesti miski meelemõistuse kadumise hetkel olen end registreerinud, kes teab. Üllatav oli ka see, et postiaadressiks oli mu töömail, mida ma iialgi poleks kasutanud mingi foorumi kontaktmeiliks.

Hea küll, meili all oli tekst, kus kirjas, et vajutades siia lingile saadate meili, mille alusel teid võetakse sellest meilisaajate nimekirjast maha. Mõeldud-tehtud. Saatsin meili. Sain ka vastuse:

Tere, siin on minu emaili koht

We have received your request to unsubscribe from foorum. However, you do not appear to be a member of foorum, so we have taken no further action.

If you have questions related to this or any other Google Group, visit the Help Center at http://www.google.com/support/a/artun.ee/bin/static.py?hl=et&page=groups.cs.

Thanks,

artun.ee admins

Seega, kuna ma ei ole foorumi liige, siis ei saa sind ka sealt maha võtta.

Kas meilid tulevad edasi? Muidugi, kuigi jah, suunasin nad prügikasti.

Igakevadine ropp sõim

Kui kevad on kätte jõudnud, maa tahkumas ja teed puhtad, siis on paras aeg tuua rõdudelt, keldritest, pööningutelt või voodi alt välja truu sõber ja seltsimees soojaperioodil: jalgratas.

Niisiis ajad selle va sõiduki välja, istud sadulasse ja teed esimesed ringid. Vahva. Ahjaa, ärge unustage kumme täis pumpamast ning natukenegi kui kannatab, siis viia ratas hooldusesse.

Ainult üks asi selle värgi  juures on, mis elamise tiba keeruliseks teeb ja see on siis, kui istud peale esmast sõitu järgnevatel päevadel sadulasse. Ehk siis oie: OI, PERSE!!!

Tatšskriiniga telefon pakub mitmeid rõõme

Minu omanduses on üks vahva telefon, Nokia 5800 XpressMusic. Okei, see musa-osa, las see olla. Aga sellel telefonil on selline lahe asi nagu GPS ja navigeerimine ja stuff. Kasutan seda ikka ka ja seetõttu “avaekraanil” on toodud otselink sinna rakendusse.

Aga selle puuteekraanil on ka teatud probleeme ja üks on see, et  taskus olles kipub see va klahvilukk pealt ära minema ja siis miskid asjad taskus muudkui tatšivad ekraani, tuues kaasa paraja kaose sinu telefonis.

Teinekord aga võib selline isetegevus tuua kaasa põnevaid olukordi. Näiteks täna, liikudes jalgsi kõnniteel ja jõudes ristmikule, teatati mulle taskust sulaselges eesti keeles: keerake paremale ja seejärel vasakule. Ehmatas ära küll, kusjuures selline suund mul oli ka. Aga eks ma olin nihverdanud jälle navigeerimise peale ja kuidagi ka koju suundumise peale pannud. Juhtub peenemaski perekonnas.

Ajaleht koju mai ääss

Ma olen tiba vanamoeline, teatud asjades. Näiteks mulle meeldib hommikuti enne tööleminekut kohvi juua ja sinna kõrvale värsket lehte lugeda.

Olen juba aastaid olnud Päevalehe tellija, otsekorraldus ja stuff. Loen teda, sirvin, vaatan pilte, no nagu ikka. Vahel ei jõua muidugi lugeda ka, ikka juhtub. Aga siis on see mu vaba tahe.

Nüüd aga on miski jama lahti. Juba teist nädalat ei saa ma lehte hommikuti lugeda, sest leht toimetatakse mu postkasti kolmveerand üheksa paiku ja hiljemalt selleks ajaks olen ma läinud.

Seega, tahan ma või ei taha, aga Päevalehe tellimine on kaotanud selle mõtte, selle iva, miks ma teda tellin. See hommik ja kohv ja stuff. Muidugi võiks uurida, miks selline muutus on meie kandis toimunud ja kindlasti on ka postiljon inimene. Jajaa, kõik õige, aga ma lihtsalt ei viitsi selliste asjadega tegelda.

Kui see nüüd kohe ei lõpe, siis on Päevaleht kaotanud ühe pikaajalise tellija.

Madin läpakaga vol 2 ehk aftermath ehk "krt jällegi seesama sara"

Kui läpakas peeti läks ja tagasi antud sai, siis lootsin, et kõik, nüüd peaks asi vinksvonks olema ja elu läheb edasi.
Eksisin. Sest logides sisse Elioni iseteenindusse selgus, et mul ikkagi on veel kehtiv järelmaks selle õnnetu aparaadi peale. Probleem on selles, et möödunud oli 2 nädalat ja uus arveldusperiood peale tulnud. Seega oli üles läinud uus arve, kus koos muu mudruga ka see läpakas kenasti maksmiseks üleval oli.
Ei hakka siin pikalt seletama, aga igatahes helistasin numbile 165 (muideks, proovige tatšskriiniga helistada sellele numbrile, alguses on päris nipu). Esimesel korral selgus, et puuduvad igasugused andmed selle kohta, et mul see leping lõppema peaks, kolmandal korral öeldi, et vastuse mu probleemile saab esmaspäeval, sest inimene, kes sellega tegeleb, on kuskil ära.
Unustasin esmaspäeval helistada. Õhtul avastasin üllatuseks, et mul ongi jäänud üks järelmaks. Muidugi oli kuuarve maha arvestatud, kuigi arvuti osa sain sealt tagasi, samas intressid maksin ikka.
Naljakas oli ka teade, et mul on arve maksmta. See jäi täiesti arusaamatuks: mina olen võlgu Elionile 1600, nemad mulle 5500, kuidas nüüd siis mina neile võlgu olen? No ma arvan, et eks see üks tarkvara viga ole, aga see on hoopis teisest ooperist.
Miks vihje eesti filmiklassikale? Sest juba teist ringi tuli Elioniga suhelda ja mitte eriti meeldivatel teemadel. Parim oli see, kui teenindaja vabandas asja sellega, et vaadake, Elion on suuuur asutus ja seal võtavadki asjad kauem aega. Tore küll, aga need paarsada krooni, mis ma kahe kuu jooksul aparaadi mitteomamise eest intresse maksin, need on küll vastu taevast.
Ma ei loobu Elioni teenustest, digi-tv ja internet jäävad. Aga selge on see, et järelmaksude ja muidu kaupade ostmisega olen ma ettevaatlikum.

Madin läpakaga ehk klient saab igal juhul vasta püksa

See oli umbes aasta tagasi, kui ma Elioni ööpoe kampaania korras endale suure ja uhke läpaka muretsesin. 17" ekraan, 500 giga ketast ja nii edasi. Igatahes vägev pill. Maksis ka korralikult, sestap sai kasutatud seda, et mind "oma töötajaks" loeti ning suhtkoht soodsalt järelmaksu sai kasutada.
Tegu oli HP arvutiga, vidinaid oli igasuguseid, näituseks sõrmejäljelugeja, HDMI väljund ja muud vahvad asjad. Paraku selle aasta alguses algas miski kalamine. Sinine ekraan ja stuff. Uurimisel selgus, et videokaardi untsuminekul hakkavad just sellised teated sinisele ekraanile ilmuma, seega tee Elioni. Ei hakanud kogu mudru kopeerima ka, seda oma 300 giga, pealegi olid kõvakettad ju korras, eksole.
Kui möödunud oli 5 nädalat, hakkas olukord kitsaks minema, sest igasugu tööasjad ju seal masinas, dokumendid ka. Helistasin ja uurisin, nädala pärast öeldi: teie masinat ei saagi parandada, see ostetakse tagasi.
Siin see jama hakkaski. Esmalt, kuna masin oli järelmaksus, siis kuulus ta ju Elionile. Tagasiost tähendab seda, et makstakse tagasi põhiosa, intressid jäävad Elionile. Minu "case" korral siis 2200 krooni intresse, mis Elion ikkagi sai.
Teine mure: andmed. Esimene pakkumine oli, et sellid teevad mu andmetest koopia, aga kuna see tehakse DVD-de peale, siis peaks ma maksma 4000 krooni. "Wtf", möirgasin ma torusse. Teine pakkumine oli, et ok, 2500 krooni ja nad teevad 320 gigasele kettale koopia. "Wtf" teist korda. Niigi häving, nüüd veel see ka.
Igatahes ostsin välise, 1 terase ketta (1390 krooni), kooserdasin sinna teenindusse ja peale visiitkaardi andmist sain õhtuni oma vana masina endale. Nimelt oli tal siiski alles "feature", mis võimaldas Safe režiimis masin üles saada. Selekteerisin omal valikul andmeid ka ja kopeerisin kogu vajaliku info ümber.

Niisiis, kuna seekord tuli arvuti kohe välja osta, peab ütlema, et see videokaarti-jama läks maksma 1390 + 13900 uus arvuti -5000 krooni Elionist. Omajagu, ma ütleks, selliseid ootamatuid kulusid.

Kodurahu huvides ostsin uueks arvutiks Dell-i (vat seda mul polegi veel olnud).

Mis ma kaotasin lisaks rahale? Uuel arvutil ei ole HDMI-d, sõrmejäljelugejat ega 17 tollist ekraani. Mis ma võitsin? Kiire kettaga masin, töötegemiseks palju parem matt ekraan ja ka see, et uus masin ei lähe enam kuumaks nagu seda HP suvatses teha.

Loo moraal: kui teil on õigus, ei tähenda see veel seda, et te kuludest pääsete. Maksate nagu milenkid. Ja teha pole midagi, sest elu peab edasi elama ja kõigil on oma seisukohast õigus. Igatahes, hea et niigi läits, vähemalt sain oma virtuaalse kraami kätte.

P.S. Tagasiostmisel jäi ju kogu mu kraam sinna kõvakettale. Kuna ma sain masina enda kätte, siis tegin hävitustööd ka ketta sisus. Pole vaja seda maailma peale saata, eksole