Peatage Punane Hanrahan

Tsiteerin: Lühidalt kokkuvõttes: Kutsun kõiki üles täielikule passiivsusele konfliktiga seoses. Ei mingit vägivalda, isegi siis, kui politsei ei saa märatsejate ohjeldamisega enam üksi hakkama ja meile peaks valetatama, et “Eesti vajab meid”. Las süüdlased vastutavad! Teine asi on muidugi nendega, kes konkreetselt kaitsevad oma kodu ja vara, sest nemad kaitsevad kodu ja vara, mitte poliitikute väärotsuseid. Aga viimaseid kaitsta pole küll kellegi asi, peale poliitikute enda.

Allikas: http://afrodisiax.wordpress.com/2007/04/28/see-ei-ole-meie-konflikt/

Olen huviga lugenud antud ennast vasakpoolseks nimetava isiku kirjutisi ja peab tunnistama, et ma pole tihiti temaga nõus.

Aga see tsitaat pani asja paika. Selles lauses peitub üleskutse: las vandaalid märatsevad, las politsei üritab, meile Ansip ei meeldi ja seega on meil pohhui, mis saab.

Või olen ma millestki valesti aru saand?

Miks me ei ole tänulikud Aljošale?

Miks siis ikkagi ei ole me tänulikud nendele, kes käisid teatud kuupäevadel pronkspuuslikku kummardamas ja olid imestunud, miks meie tänulikud ei ole?

Mõtlesin ja mõtlesin, millega seda võrrelda. Välja mõtlesin sellise paralleeli.

Oletame, et sind vägistatakse. Siis tuleb keegi, kes lööb vägistaja mättasse. Kas oleksite tänulik? Kindlasti, kuid mitte juhul, kui see "päästja" sind ise edasi vägistama hakkab ja julmemalt veel.

Ehk kas 1944-l minemalöödud sakslaste asemele tulnud venelased on ühe eestlase jaoks erinevad? Mitte eriti. Vägistajad mõlemad.

Nägin unes Robert Mugabet

Unenäod on huvitavad asjad, no kes ei teaks. Igasuguseid asju võib unes näha. Erootilised unenäod oleks kindlasti parimad, aga millegipärast on need kuhugi nooruse hämusse jäänud. Mina nägin unes Robert Mugabet. Ja seda, et mul oli temaga vinge äriidee, mille nimi on "Tervita presidenti". Noh, et keegi keerutas pappi ja siis sai presidendiga käepigisuse ja foto koos teha. Selline äriidee.

Ma olin seal unes miljonär.

Kellel on rohkem mune

Omal ajal oli Tartu Ülikoolil pereühikas, asus Uuel tänaval. Perede arv võrdus tubade arvuga, elasin kahetoalises korteris ja seega oli meil üks naabripere.

Me saime nendega hästi läbi, kuigi nad olid arstid. Sest arstid räägivad eranditult miskiseid arstijutte, millest mina ja mu naine (nüüdseks küll eksnaine) eriti aru ei saanud.

Aga meil oli ka huvitavaid vaidlusi, eriti naabrinaisega. Ja parim neist oli selle üle, kellel on rohkem mune. Millest see tuli, ma enam ei mäleta. Igatahes minu väide, et mul on neid rohkem, parreeriti väitega, et tal on neid sarjade kaupa. Ma jälle arvasin, et suurus on ka oluline ... jne.

Mu naisuke oli aga korralikust perest. Selle jutu peale ta oli minestamas.

Mis ei tähenda, et mina poleks olnud korralikust perest. Või naabrinaine.

Tahaks olla kass. Vist...

Eks vahel juhtub ikka, et tahaks olla keegi teine. Tavaliselt tahaks olla noor, ilus, rikas ja muud taolist inimõnne petuettekujutlust. Aga mina tahaks vahel olla kass.

Ah et miks kass? No muidugi mitte igasugune kass, ikka selline kodukass. Kes elab kuskil kodus, mitte prügikastis, selline kass ma olla ei taha.

Aga kodukass...... mmmmmm....... No vaadake, mis viga on kodukassil? Ei olegi ju. Süüa antakse niipalju kui vaja ja priilt, magada võid praktiliselt niipalju kui tahad. Umbes nigust seal mutifilmis koer sõnas: kui tahan, söön kisselli, kui tahan, vaatan telekat.

Muidugi, võib ette tulla tõrkeid. Näiteks munad. Need võidakse maha võtta. Ja hoolimta minu mehelikust solidaarsusest, läksid meie kassidel munad kõige liha teed.

Aga muidu oleks hea. Poleks vaja tööd teha, raha teenida, liisingust ei teaks midagi.

Kass oleks hea olla. Isegi munadeta, vist...

Miks progejad on üldiselt mehed vol 1

Me siin kuttidega oleme tähele pannud ja mitte meie ainult, et progejad kipuvad mehed olema. Eks siis saab välja mõelda igasuguseid teooriaid, miks see ikka nii on. Hakkan siis neid teooriaid ka kirja panema, muidu lähevad veel meelest.

Täna igatahes käin välja sellise teooria. Murphy seadustes on 6. Troutmani programmeerimispostulaat, mis väidab: Vandumine on keel, mida kõik programmeerijad valdavad kõige paremini. Sellega on raske mitte nõustuda. Ja teades, et vandumine ikka rohkem meessoo sõnavarasse kuulub, võib teha järelduse, et programmeerimine kui üks ropp töö ei sobi naistele.

Mis viib muidugi järeldusele, et naisprogrammeerijad keskmisest naisterahvast vandujamad on. Aga see nõuab juba eraldi tõestamist.

Mats ja viiesajane

Varemalt käisin ma poes põhiliselt üksi. Leppisime kokku, et mida sööme ja mida poest toome, läksin kohale, ostsin kraami ära ja rahu majas. Aega läks vähe, raha kulus normaalselt ja täitsa norm oli. No kuskil 200-250 EEK keskmiselt läks korraga.

Olukord muutus, kui maale elama läksime. Nüüd käime poes kogu perega. Tore pereüritus ühesõnaga.

Ainult et aega kulub hirmus palju.

Ja poeskäik tähedab mats ja viiesajane.

Ja kuus on umbes 20 tööpäeva. Ning ma tean, kuhu raha läheb. Või miks kuu lõpus tasku tühi on.

Tee mis sa teed, aga tee puhtalt

Igasugu asjad kipuvad amortiseeruma, mõni asi peab vastu kaua, mõni vähem. Aga ükskord jõuab kätte aeg, mil ka kõige vanem ja muidu tubli riistapuu tuleb välja vahetada.

Ja nii juhtuski, et oma eksistentsi lõppu oli jõudnud teatud sanitaartehniline riist, mida ka pildil näha on.

Ma ise olen suhteliselt kehv (tegelikult on see pehmelt öeldud) igasugu ehitustehniliste tegevuste tegija, seega sai sõber appi kutsutud. Poti eemaldamisel on mitu etappi, mida võiks võrrelda teise elevandi külmkappi toppimisega ehk siis esmalt vana pott eest ja seejärel uus pott asemele.

Aga siin ongi konks. Eemaldamises nimelt. Kuna vana pott oli ihuhädade leevendamisel teeninud inimesi juba enne meie sinna elamisse asumist, siis kaasnes poti eemaldamisega teatud ka teatud prahi ja poti keerdudes oleva vee eemaldumine koridori põrandamile. Ja siis tuli naine ja teatas resoluutselt: TEHKE MIS TE TEETE, AGA PRAHTI EI TOHI TEKKIDA.

Seega, kulla mehed: kui te midagi teete, tehke nii, et seda saaks teha valge triiksärk seljas.

Sellepärast ma olengi itimees. Kuigi triiksärki ei armasta.

Taksojuhi saatus

Ma olen taksojuht. Mitte see, kes sadamas soome turisti noolib ja lüpsta proovib. Ohei. Ma olen taksojuht oma perele. Ja olin ka eelmisele perele.

Sest mu naine ei sõida autoga. Ja ei taha ka. Ja ei ole huvitatud. Sest tal on ju taksojuht. Kes sõidab just siis kui vaja ja sinna, kuhu vaja. Ja kui on ummik ja jääb hiljaks, siis on see taksojuhi süü. Ja kui ei sõida, siis on naine solvunud. Väga solvunud. Ja siis on teadagi mis või pigem mida siis ei ole. Aga see selleks.

Eelmise naisega oli veel parem. Teda huvitas autojuhtimine, saatsin ta siis autokooli, maksin kinni koolituskulud. Ja kui load käes, siis... olin taksojuht edasi.

Samas jääb küsimus, mida vastata kuu lõpus hüüatusele "iffand, miks oled sa nii palju pentsu peale raisanud?". Vot ei oska vastata...

Kohvikus ei ole meestesalatit

Tegelikult saab kohvikus või sööklas või kuda seda nimetataksegi toidu peale salatit võtta küll. On lausa hinna sees, kui muidugi hullama ei hakka selle salatiga.

Samas võib salatid jagada kaheks: ühed, naistesalatid, koosnevad peaasjalikult juurikatest nigust peet, porgand, kaalikas ja muu taoline õudus. Meestesalatid on pigem maapealse päritoluga: kapsas, kurk, tomat.

Eriti hinnatud oleks muidugi marineeritud kurk. Ja tomat ka.

Aga kohvikus ei anta.

Rohkem mehi kohvikusse tööle!!!