Töölesõit on selline huvitav tegevus, kus tuleb läbida teatud vahemaa kodu ja erinevate linnapunktide vahel. Linna piirini on üle 30 kilomeetri, seega võib juhtuda igasuguseid asju. Sest selleks on aega.
Täna näiteks undas. Selline ühtlane pinin. Esmalt kuulis naine ja ütles, et kuule, undab. Kuulatasin, undas jah. Keerasin korraks raadio kinni ja panin kliimaseadme seisma. Ei midagi, ikka undas.
Sõitsin edasi, undamine ikka kostis. Otsisin mõtetes juba autoremondi numbrit. Paljugi mis. Aga linna piiridesse jõudes muutus undamine kuidagi eriti tüütuks. Panin raadio kinni ja kuulatasime, kust undamine tuleb. Tuli kuskilt salongist... kuskilt minu külje alt...
Nokia. Minu taskus. Klahvilukuta.
2 comments:
ma arvan ,et oleks vaja seda ekstravärinaga telefoni ;)
et kui ei näe ja ei kuule, siis vähemalt tunneb, kui ihule lähedal on.
ja kui ei tunne oled homme ajalehes,
tuntakse kaasa - abikaasale.
Peris kõva tagument Sul.
Post a Comment