Nõiad ja sensitiivid ja moodne meedia

TV3 teeb juba reklaami oma sügisesele kavale ja ohhoo! uus saatesari eesti nõidadest.  Kanal 2 on juba saatesari "Sensitiivne Eesti", nüüd siis lisandub taoline "saade" ka konkureerivasse kanalisse.

Ma tükk aega mõtlesin, et kas mina olen ainuke, kes sellise jama vastu tagajalgadele tõuseb, aga paistab, et Päevalehes on samuti inimesi, kes minuga taoliselt mõtlevad. 

Sensitiivses Eestis möllab miski Anne nimeline ropu suuga mutt, kes enda arvates maailma naba on. Mäletan, et mu siis veel tulevane naisuke, kes millegipärast kippus ka sellistesse asjadesse uskuma (mis omakorda mu ämma teene on), kuskil Mustaka kandis selle Anne juures käis, 500 EEKu raha maksis (rsk, minu raha!) ja selle muti käest sellist kräppi kuulis, et minu süda väga pahaks läks.

Ja ma tegin kõik, et see, mida selle niinimetatud ennustaja poolt öeldi,  et see kõik täide ei läheks. Mis õnnestus vabalt ja rivitult, sest no ei ole, et üks mõttetu naisterahvas kellegi elu kihva keeraks miski näruse viiesajase eest.

Ja kui ta räägib, kui hea ja aus ta on ja et raha pole oluline, siis ärge uskuge. See ei ole tõsi. Juba selle inimese nägemine peaks seda ütlema. Ja ei tule selline inimene ütlema, kuidas teise elama peavad.

Parim autojuht

Nii, me teame, kes on parim autojuht. Parim autojuht istub tavaliselt meie kõrval, ta pole kordagi autot juhtinud ja loomulikult pole tal ka lube. Aga ta on parim autojuht. Ta teab, kust on parim sõita, millal on parim sõita ja millise kiirusega sõita. Märgid ei loe midagi, pidevad jooned ei loe ka midagi, oluline on see, et ta teab, kuidas on parim sõita.

Enamus mehi tunneb seda parimat autojuhti, see parim autojuht on tema kallis naisuke.

Kortsus lina mu all...

Tanel Padar laulab kena ballaadi sellest, kuidas noored voodis müravad ja lina nende all kortsus on. Väga hea lugu.

Mul ei ole mürada tarvis, vähemalt selleks mitte, et lina kortsus oleks. Igal hommikul on mu all mingi käkerdis, mida võib tinglikult linaks pidada. Lisaks on ta niiske. Ei, ma ei ole alla teinud, aga higistanud küll. Samas kest voodit läheb lina äkki siledaks ja ei mingeid kortsutamisi ja selle ilusa ja sileda peal magab mu naisuke.

Algul ma mõtlesin, et eks see mu probleem ole, aga ühel kenal õhtul kurtis sõber, et tal täpselt sama lugu. Ja sama kinnitas veel paar meest.

Milles on probleem, mine võta kinni. Kindlasti aitab kaasa sellele see ämma kingitud suletekk, mis ka suvel kasutuses on. Olen mõelnud, kas mitte eraldi tekk muretseda, õhem ja õhulisem, aga pole tegudeni jõudnud. Suleteki kasutamine langeb põhimõtteliselt kokku eelmise postitusega meeste ja naiste kliimast. Tundub, et mehed ja naised on erineva soojavajadusega ja see on järjekordne sugudevahelise üksteisemõistmatuse allikas.

No igatahes on see sooja ja külma värk tõesti müstiline. Ja kindlasti on sellel ka teaduslikke põhjendusi. Olen ise vägagi teaduslike põhjenduste pooldaja, aga kas need ka elus edasi aitavad, see on iseasi.

Ja naisega ei saa ühiselt dushi all käia. Mul on mu karvadest kahju.

Meeste kliima ja naiste kliima

Peale paariaastast pausi sai siis reis ette võetud, loomulikult tuli seda teha juulikuus ja loomulikult soojale maale, seekord siis Itaaliasse, ja LOOMULIKULT oli sellel ajal seal kuumalaine.

Seega valitses Veneetsia lennujaama juures ligi nejakümnene soojus (varjus) ja esimene soojalaine lõi mul naha märjaks.  See, muideks, on kergelt öeldud.

Ja terve nädal, mis me seal soojalaines viibisime, käisin ma ringi, märg nagu kalts.  See ei olnud meeste kliima. Ei olnud. Naiste oma? Oo jaa. Naine nautis täiega. Hommikul +30 juures võdistati õlgu ja kurdeti jahedust. Igal võimalikul juhul roniti päikese kätte. Ja räägiti midagi sellest, et miks ma just sulle pidin minema, et miks itaaliamehed õigel ajal kohal pold...

Tallinnasse tagasi jõudsime öösel kell pool 1. Väljas oli +15. Kui mõnus see oli: värske tuul, on, mida hingata... ja ma polnud ainus meeshing, kes seda välja ütles. Üks teine sell teatas ka, et hurraa, meestekliima! Naiste pilgud, mis talle heideti, ei olnud sõbralikud, mida jälle meeste kohta öelda ei saa.

Ma olen naisele soovitand, et a) ilmateate järgi on Bagdadis +50, äkki läheks sinna, ja b) kõrbes pidi päeval +80 olema, äkki läheks sinna...

Telkust öeldi, et kuumalaines on surnud nii ja niipalju inimesi. Naise sõbranna arvates ei olnud need inimesed normaalsed...

Hessburger ja "öäk, milline löga"

Tegelikult oli probleem selles, et poest oli midagi vaja ja sattusime Sikupilli keskusesse. Minu kuueaastane järeltulija hakkas hirmsamal kombel nälga kurtma, mis oli kindel märk sellest, et seekord hessist ei pääse.

Lasteeinega oli lihtne. Juustuburger, mahl ja mänguasi, noh, kartulida ka. Aga see pole oluline, oluline on see, et ma tellisin kebabi-eine.

Kohe polnud neil võtta ja see toodi tiba hiljem lauda. Noh, egas midagist, hambad sisse. Aga selgus, et nad olid selle asjanduse ümber oleva saiamoodi olluse kõvaks küpsetanud, ikka väga kõvaks, ja hammaste sisselöömine tähendas sellist toredat lurtsatust. Sest selle kahe kõva plaadi vahel oli ikka suhtkoht vedel asi, mille keskel oli pihv. Ja see vedel asi, see tegigi lurts. Mööda käsi, mööda lauda, mööda... ah... See oli jõle. Lisaks see, et hessis ollaksa suht kidurad salvrätikute andmisega.

Igatahes oli see üks jõledaimaid hamburgeri-elamusi mu elus. Ja hess.... deeemit, sinna ma enam ISE sööma ei taha minna.

Kindel märk puhkuse vajalikusest

Juhtus täna nii, et sain märgi selle kohta, et puhkus oleks vajalik. Ülemus saatis mulle miski ülesande meili peale, aga kuna ma ei reageerinud, tuli mu laua juurde. Hakkasin siis vaatama, kas olen meili saanud. Ta soovitas, et sorteeriksin nime järgi.

Ja siis saabus see märk. Ühel momendil ma ei mäletanud oma ülemuse nime. Täitsa kena naistertahvas, oleme koos töötanud aastaid ja nüüd äkki selline jama. Ligi 10 sekundit maigutasin abitult suud, enne kui meelde tuli.

Ja puhkuseni on kaks nädalat...

MÄÄÄKKKIIIIIIIIIIIIII!!!!

Sina, kes sa oled näinud "Hukkunud Alpinisi Hotelli", mäletad ehk stseeni, kus Mikk Mikiveri mängitud tegelane seletas politsekomisaarile, kuidas ta ise sidus end kinni.

Sõber E-ga on meil vana tervitus, kus me kutsume üksteist mäkki. Vahel harva isegi lähme, aga see selleks. Igatahes MSN-is on meil ka Plus kasutuses, seega helid jmt kasutuses. Sõber E tegi kord röögatuse "MÄÄÄKKKIIIIIIIIIIIII!!!", koleda häälega ja kõvasti.

Täna hommikul avastasin, et ta oli mulle nudge-t teind ja ma saatsin talle selle röögatuse.

Nüüd küsite, et mis puutub siia see esimene lõik? Aga seda, et sell oli maganud, arvuti oli sees ja kõlarid põhjas. Ja ta teatas, mulle järgmise lause: "kujuta endale ette sellist äratust, et keegi su kõrval täiest kõrist karjub MÄKKKKKKIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII ja see oled sina ise".

Oi ma irvitasin ja mitte vähe...