Wednesday, March 14, 2007

Elukutse kui diagnoos


Ühest ma olen aru saanud. Tee, mis sa teed, aga tee seda nii, et see oleks arusaadav su lähedastele. Kaeva kraavi, lõhu puid, õmble või juhi autot. Need on need õiged elukutsed, nendest saavad aru nii su naised kui sugulased ja ka naise sugulased.
Kui sa aga teed tööd, millest su lähedased mõmmigi aru ei saa, siis peavad nad su tegevust diagnoosiks, mitte elukutseks, tegevuseks, mis ei ole väärt arusamistki.
Ja kuna ma olen progeja, kes siis ka kodus tihtipeale masina taga istub ja koodi kribab, on selgemast selge, et töö mis ma teen, kvalifitseerub ülejäänutele mõiste diagnoos alla.
Ja õige ka, normaalne inimene ei saa mõista, miks peab üks täiskasvanud inime istuma, ees igav tekstiredaktor ja taguma sinna sisse mingeid märke, sümboleid, mingeid imelikke sõnu ja kuidas saab ikka olla, et a = a + 1 ...
Seega on õigustatud naise hüüatus: Pese parem nõusid.

1 comment:

Anonymous said...

Kui vaadata natukene ajas tagasi, siis siin peitub põhjus, miks iga korralik progeja vajab armukest.