Kolisin mingi aeg linnast välja. Rohkem loodusesse, linnud ja liblikad, teate isegi.
Samas avastasin ühe omapärase kõrvalmõju, mida linnas elades ei täheldanud. Nimelt peale väsitavat tööpäeva, mis lõppeb kell 5, aga koju jõuan 7 ja 8 vahel, on vahel ülimalt mõnus võtta ligi kerge joogike. Eelistan kas vaarika ZIP-i või jõhvika GIN-i. Ja seda kord-kaks nädalas.
Aga see on juba silma jäänud meil seal elavale naisperele. On neid seal mitu, ja piisab mul vaid tiba külmkapi kallal käia ja purgike ligi võtta, kui juba kuulen sisinat: SA OLED JOODIK.
Eks ma siis olen. Aga ikkagi on mõnus. Ja maal on vahel täitsa hea olla, eriti praegu, kui kevad tärkab.
No comments:
Post a Comment