Sõidame kenasti naisega kodu poole, autoga, mina roolis, ja naine ütleb midagi. Nii otse ette, mitte eriti kõvasti. "Mida?" ütlen mina. Naine ütleb uuesti. No ei kuule. "Mida?", ütlen mina. Naine pöördub siis näoga minu poole ja ütleb selgelt ja tugevalt "Mine kõrvaarsti juurde!!!"
Ma mõtlesin, et tõesti, peaks vist kõrvaarstile minma. Sest minu väited, et ma kuulen siis paremini, kui minu suunas rääkida, need ei kandnud vilja.
Aga enne arsti juurde minemist konsulteerisin kolleegidega. Ja üllatusena avastasin, et sama mure on paljudel mu kolleegidel. Meestel see, et nad ei kuule, naistel see, et neid ei kuulata.
Paistab, et asi ei olegi meditsiiniline. Sest kui hoolega mõelda, siis tuleb meelde, et sama jama oli ka eelmiste naistega. See tekitab veendumuse, et naised eeldavad meeste jäägitut valmisolekut KOHE kuulda ja kuulata, mis naine ütleb. Ja kui see nii ei ole (ja see ei ole nii), siis "mine kõrvaarsti juurde".
Ahjaa, sain hea nipi ka naiskolleegilt. Ta ütles, et tal mehega sama jama, aga tal mees juba targem. Ta ei ütle enam "Mida?" kah. Võtan õppust.
No comments:
Post a Comment